Kuidas liinide lähedal metsatöid teha?
Elektrilevi kaitsevööndi järelevalvesektori juhataja Andrus Krahti sõnul toob iga kevad, mil metsa-, ehitus- ja muud välitööd hoogustuvad, kaasa nende juhtumite sagenemise, kus on puude langetamist liinidele, maakaablite vigastamist, õhuliinide lõhkumist sõidukitega jms.
See tekitab elektrikatkestusi, ent teisalt seab ohtu liini juures tegutsejad.
Tööd tuleb kooskõlastada
“Ohutuse tagamiseks ja kahju vältimiseks tuleb järgida seadusesätteid, mis nõuavad liinide läheduses tehtavate tööde kooskõlastamist võrguettevõtjaga,” tuletab Kraht meelde.
Kooskõlastamist näeb seadus ette tööde puhul, mida tehakse liinide kaitsevööndis. See on: õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6–20kV liinidel 10 meetrit ja 35–110kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter.
Elektriohutusseaduse järgi on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.
Elektrilevile kuuluva võrgu kaitsevööndis töötamiseks vajaliku taotluse leiab veebilehelt www.elektrilevi.ee osast “Partnerile ja maaomanikule”. Taotluse saab saata sellel märgitud e-posti aadressile. Lisainfot kaitsevööndis tehtavate tööde kooskõlastamise kohta saab veebilehel toodud kontaktidelt või klienditelefonilt 1545.
Andrus Kraht selgitab, et kui leitakse näiteks õhuliini poole kaldu olev, liinidesse kasvanud või muul moel ohtlik puu, ei tohi hakata seda ise eemaldama, vaid tuleb teavitada omanikku (Elektrilevi rikketelefon on 1343).
Kui siiski juhtub õnnetus
Kuna puu võib liinidele langedes põhjustada õnnetuse, on parem, kui selle eemaldavad spetsialistid.
Kui siiski on juhtunud õnnetus ja elektriliin on vigastatud, siis tuleb, nagu Kraht märgib, säilitada külma närvi, eemalduda õnnetuskohalt lühikeste sammudega, jalgu üksteise vastu libistades neid teineteisest eemaldamata või hüpates, jalad koos. Nii välditakse elektrilöögi saamist eluohtlikust sammupingest.
