Kuidas mesilased end jahutavad?

Meemesilased seostuvad suvise palavuse ja õitsvate lilledega. Seevastu nende munad ja vastsed on üsna kuumakartlikud ning töömesilased näevad kärjekannude jahutamisega kõvasti vaeva.

Terve noore mesilase koorumiseks peab temperatuur kärjekannus jääma 32 ja 35° C vahele. Taru niiöelda termostaadiks on töömesilased, kes taluvad kuni 50kraadist kuumust.

Kui temperatuur langeb, hakkavad töömesilased lihastega sooja tegema. Kuumuses teevad töölised tiibadega tuult, jahutavad arenevate munadega kärjekannusid vedelikutilkadega või kaitsevad neid oma kehaga – liibuvad vastu kärgi ja koguvad soojust oma kehasse. Siiani polnud teada, kuidas töölised end pärast jahutavad.

USA Tuftsi ülikooli bioloog Philip Starks tehtud soojuskaamerapiltidel on aga näha, kuidas mõnda aega vastu kärjekannu liibunud töömesilased siirduvad taru kõige külmematesse osadesse jahtuma.

Uurija sõnul sarnaneb see imetajate kehas toimivale jahutussüsteemile, kus liigne soojus antakse ära naha ja veresoonte kaudu. Nii töötab mesitaru nagu omalaadne superorganism.

Kuidas Philip Starks mesilasi jälgis, sellest loe põhjalikumalt portaalist Novaator.ee.