Kuidas saada hea saak mahedalt?
Nii juhatasid vägesid ühelt põllult teisele aasta põllumees 2010 Madis Ajaots ja tema abikaasa Marge.
“Õppepäevale registreerus 120 osalist. Eks ma oskan vastutust jagada,” viskab perenaine Marge nalja. “Supp sai tellitud lähedalasuvast toitlustusasutusest, ühtekokku 138 portsu, ja ega midagi üle jäänud, eks mõni suurem mees võttis ka paar portsu. Buss oli tellitud, et osalised saaksid põllu peal käia. Ja töölistele oli osa ülesandeid jagatud, teeveeri niita ja silte üles panna.”
Pilsu talus tehakse arvukalt põllukultuuride sordikatseid, mida tutvustasid Jõgeva SAI teadurid. “Hindame kõrgelt Jõgeva teadlasi, nende katsetega koondub meile väga suur informatsioon,” peab Marge Ajaots oluliseks põllupidamist käsikäes teadustööga. Põhilised tootmiskatsed ja sordivõrdlused viibki läbi Jõgeva SAI. Kevili osalus on seotud rahalise külje ja sortide valikuga. Taimekaitse poolt teeb katsete juures maaülikool.
“Lisaks Jõgevale on meil maaülikooliga ka üks eraldi katse, täppisviljeluse katse, mis algas eelmisel aastal ja jätkub tänavu,” lisab Marge Ajaots. “Natuke lisakohustusi on, kuid rohkem saame kasu.”
Huvitav nagu malemäng
Ajaotsade pereettevõte järgib teraviljakasvatuses keskkonnasõbraliku majandamise nõudeid ning arvab, et korralikke saake võib saada ka põlde liigselt väetamata, kui on õige viljavaheldus, töid tehakse õigel ajal ning mullaharimisvõtete vastu ei eksita.
Paari tuhande hektari külvipinna juures on neil ka 87 hektarit puhast mahepõldu.
“Alustasime mahetootmisega kümmekonna aastat eest, et teada saada, kas ka nii on võimalik korralik saak varuda,” räägib Marge Ajaots, kes juhib talus mahetootmise poolt. Naise sõnul arutavad nad iga viie aasta tagant põhjalikult, kas mahe oli võimalik ja kas sellega tahetakse jätkata.
“Siiamaani oleme tahtnud – see annab agronoomile põnevat peamurdmist, sest pole võimalust näiteks sitikate korral põldu keemiliste tõrjevahenditega pritsida,” põhjendab ta.
Seepärast peab ette aimama, mis putukad või haigused tulla võivad ja neid ennetama. Umbes sama nagu maletaja, kes peab mitut käiku ette nägema.
Mahevõtted tavapõldudel
Mahedalt kasvab tänavu rukis, hernes, talinisu ja ristik. Marge Ajaots tunnistab, et nad on mõelnud kogu ettevõttega minna mahedaks. See oleks omajagu revolutsioon. Aga samas on nad leidnud, et peab ikka kahe jalaga maa peale jääma.
“Meil on kõikide ettevõtete tootmine rajatud saagi saamiseks, mahedas on saagid hulga väiksemad,” tunnistab ta.
Ajaotsa sõnul saavad nad siiski ka mahetootmises häid saake ja müügilt tulu. Nii et mahedaltki on võimalik. “Aga ma arvan, et revolutsiooni ei tule, me tahame olla head tootjad,” selgitab ta.
Mitmed mahetootmise põhimõtted on neil kasutuses ka tavapõldudel. “Nii tavas kui mahes järgime viljavahelduse võtteid, aga kasutame näiteks ka ökoäket. Kõigepealt töötab see mahepõldudel, seal on ajastamise täpsus lihtsalt vajalikum,” toob Marge Ajaots näite.
