Viirus nimetati esmalt kiiruga seagripi viiruseks. Ometi on tänaseni teada vaid üks juhtum, kus sead selle viirusega on nakatunud. Puhang leidis aset Kanadas, kus ühe farmi sead nakatusid ilmselt kontakti tõttu nakatunud inimesega. Selleks oli tõenäoliselt farmis remonditöödel töötanud puusepp, kes oli mõni aeg enne seda naasnud Mehhikost ja põdes kerget gripisümptomitega haigust. Seega kujutavad inimesed riski sigadele, mitte vastupidi.

Nii on ka igati soovitatav välismaalt (sh Euroopa riikidest) naasnud inimestel vältida seafarmidesse sisenemist vähemalt ühe nädala vältel, mis on võimalik gripi inkubatsiooniperiood. Mõistagi ei tohi sigalasse siseneda inimene, kes on pärast välisreisi haigestunud gripilaadsesse haigusesse.

Kuidas mõjub uus viirus sigade tervisele?

Andmeid selle kohta on vähe, sest seni on nakatunud vaid üks seakari. Juhtumi kirjeldusest selgub, et haigus kulges sigadel kergekujuliselt – mõned sead kaotasid söögiisu ja neil arenesid kerged respiratoorsed tunnused. Kõik loomad tervistusid.

Seega ei erine uue gripiviiruse nakkus sigadel tõenäoliselt tavapärasest sigadegripist.
Äge sigade gripp on tavaliselt kergesti äratuntav. Haiguse puhkemisel levib viirus tavaliselt kiiresti üle kogu karja. Nakkusele on vastuvõtlikud kõik sead, vaatamata vanusele, ja haigestumus karjas ulatub kuni 100%-ni. Suremus on samas tavaliselt väike (1–5%). Raskemini haigestuvad 2–8-nädalased põrsad.

Heade söötmis- ja pidamistingimuste korral kulgeb gripp sigadel tavaliselt kerge vormina, mille korral esineb kerge köha, aevastamine, pisaratevool ja nõre eritumine ninast ning loomad tervistuvad tavaliselt 3–6-päevase põdemise järel. Raskema kulu korral tekib haigetel sigadel palavik (41,0–42,0 oC), loomad on isutud, poevad allapanusse ja liiguvad vastumeelselt. Nende silmalaud on turses, silmanurgast eritub nõret. Hingamine muutub raskeks, loomad aevastavad ja köhivad.

Maailma loomatervishoiuorganisatsioon (OIE) ja ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on esinenud avaldustega, milles kutsuvad üles maailma riike suurendama tähelepanu seakarjade järelevalvele ja tihendama hingamisteede haiguste seiret, et tuvastada võimalikult kiiresti uue gripiviiruse levimine sigadele, kui see peaks juhtuma. Kindlasti ei ole kellegi huvides, et lisaks
inimestele tekiks pandeemia sigade hulgas, mis võib omakorda tingida viiruse muutumise ettearvamatus suunas.

Allikas: Uus A-tüüpi gripiviirus H1N1 inimesel – risk sigadele?. Arvo Viltrop, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Tõuloomakasvatus 2/2009.