Kuldnokad valivad pesakaste
Mere ääres ja põldudel on siin-seal alanud rändlindude usin liikumine.
Küll laperdab madalal maa kohal kiivitajaid, küll hakkavad kõrgel õhus silma lõokesed. Isegi Kesk-Eestis on nähtud-kuuldud põllule maandunud laululuikede parve.
Linnulisti ilmus eelmisel nädalal mitu teadet kuldnokkadest, kes pesakaste valivad, kuigi üle Eesti neid veel igal pool nähtud pole.
Varajaste saabujate registreerimise paik Sõrve linnujaam Saaremaal märkis 16. märtsil esimese sookure, kellele tuli järgmistel päevadel lisa.
Aasta linnu üllatus
Loodusvaatluste andmebaasi selle nädala alguses märgitud suuremad parved olid kajakad, pardid, luiged. Ka kosklad, sõtkad ja rabahaned.
Saaremaal Salmes märgiti 160 kuldnokka, 60 põldlõokest ja 30 kiivitajat. Pärnumaal Halingas 50 kuldnokka. Esimene hõbehaigur ja 180 kuldnokka Tartumaal...
“Rändlinnud on Eestisse jõudnud tavapärasel ajal,” ütleb linnumees Riho Kinks.
Küll üllatasid ornitolooge tänavused aasta linnud tüllid. Liivatüll saabub Kinksi sõnul tavaliselt aprilli esimeses pooles, kuid sel aastal nähti esimesi linde juba 18. märtsil Sõrves.
Esimesed väiketüllid jõuavad tavaliselt Aafrikast tagasi aprilli keskpaigas või teises pooles, kuid tänavu kohati esimest väiketülli juba 17. märtsil Tartumaal Ilmatsalus.
“Tegu on selle liigi teadaolevalt varaseima kevadise saabumisega Eestisse,” märgib Riho Kinks. “Miks tänavu esimesed tüllid nii vara saabusid, ei oska ornitoloogid veel öelda.”
Ehitage pesakaste
“Lindude pesakaste võib üles panna igal ajal,” on kirjas ornitoloogiaühingu kodulehele www.eoy.ee üles pandud abimaterjalides.
Sellelt lehelt leiab põhjalikke juhiseid suletud ja avatud pesakastide ehitamiseks eri linnuliikidele.
Pesakast peab olema kas püsti või ettepoole kaldu, kindlasti mitte tahapoole. Lennuava võiks avaneda lõunasse või itta, kindlasti mitte põhja ega selles paigas valitsevate tuulte suunas.
Kast ei tohi jääda täielikult päikese kätte ja seda ei peaks panema ka väga tihedasse puuvõrasse.
Pesaava ette peab jääma avatud ruumi, et lind saaks pesale lennata.
Veel leiab linnumeeste õpetusest, et kuldnoka, varblase ja piiritaja pesakastid võivad paikneda lähestikku või isegi ühel puul mitu.
Tihased ja enamik teisi linde oma liigikaaslasi nii lähedal näha ei taha ja vajavad suuremat territooriumi.
Linna vahel ehitavad aga varesed ja hakid endale praegu ise pesi.
- Pühapäeval, 25. märtsil on Eestis linnade linnuvaat-
luspäev, linnad võistlevad vaadeldud liikide arvuga.
- Osalejailt oodatakse, et moodustataks 2–5-liikmeline võistkond.
- Vaatlus tuleb teha vahemikus kella viiest kella üheni päeval.
- Arvesse lähevad üksnes need sulelised, keda vaadeldakse linna piiridest lahkumata.
- Liik läheb kirja, kui seda näeb või kuuleb üle 50% võistkonna liikmetest.
- Mullusel linnade linnuvaatluspäeval kohati 86 liiki linde, kuid on aastaid, mil on kohatud ka 104 liiki.
- Muude kõrval on linnades nähtud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.
- Võistlustulemused palutakse edastada samal päeval kella 16ks e-postiga tarvo.valker@gmail.com. Kokkuvõttes peavad olema vaatlejate, linna ja vaadeldud linnuliikide nimed.
- Lisainfo: Tarvo Valker (Ornitoloogiaühingu nõukogu liige), tel 5393 2684, e-post tarvo.valker@gmail.com.
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing
