Külm ja hiired hävitavad viljapuid
Liiga paks lumekiht surub aedades põõsad maadligi, murrab oksi nõrgakasvulistel viljapuudel, samuti dekoratiivkadakatel ja -mändidel. Kannatada võivad need vaarikaistandused, kus põõsad pole toestatud.
“Õnneks oli sügis soodne, niiskust palju ja vegetatsiooniperiood küllalt pikk, nii et taimed, mis talvituma jäid, olid jõudu ja väge täis,” räägib Seedri Puukooli peremees Elmar Zimmer Pollist. Tema sõnul hirmutas aiapidajaid kõige rohkem just palja maa külm.
“Miinus 12 kraadi on maasika õiepunga jaoks juba oht, aga õnneks on nüüd taimed lume all soojas,” ütleb Zimmer. Samas toob paks lumevaip aiapidajatele uue ohu just hiirekahjustuse näol.
Hiired närivad noori puid
“Paksu lume all tulevad hiirte käigud maapinnale välja ning lume ja maapinna vahel on neil väga hea liikuda,” selgitab Eesti Aiandusliidu tegevjuht Valdur Miller.
“Hiired hakkavad koheva lume alt noorte viljapuude tüvesid närima. Ja kui ümberringi on kõik ära näritud, siis neid puid tavaliselt päästa enam ei õnnestu,” nendib Miller.
Aiandusliidu tegevjuhi sõnul on hiirekahjustuse vältimiseks praegu ainuke võimalus tallata lumi ümber puutüve tihkelt vastu maad vähemalt 30–40 cm tüvest. Siis pind jäätub ära ja hiired ei pääse sealt läbi.
“Hiired on kõige suuremaks ohuks just noortele õunapuudele, vanadele puudele nad kahju ei tee,” räägib Valdur Miller.
Ka Elmar Zimmer Seedri Puukoolist möönab, et puukooli silmastatud taimedele võivad hiired lume all pahandust teha. “Nüüd peab vastu kevadet tähelepanelik olema, et hiired koort ega pungasid ära ei sööks, sest hiirekahjustus on hoopis hullem kui jänesekahjustus,” teatab Zimmer.
Ka jänesed ja metskitsed käivad koheva lumega taluaedades maiustamas, aga nemad närivad viljapuu oksi, koort ja pungi ülevaltpoolt lumepinda, nii et lume sees olev tüveosa jääb kahjustamata. Nii saab alumistest uinuvatest pungadest puu taastada.
“Kui aga hiired võtavad ette lumealuse puutüve, närides maapinna ligidalt, siis sellist puud enam ei taasta, sest juhtsooned on hävinud,“ lisab Seedri Puukooli peremees.
Pakane hävitab õiepungad
Elmar Zimmeri hinnangul on ploomide ja maguskirsside jaoks –30 kraadine pakane juba ohtlik. Külmakahjustusi võivad saada ka osad külmakartlikumad pirnisordid.
“Ennekõike võib külm hävitada just õiepungad, nii et kevadel need küll avanevad, aga ei ole enam viljastamiskõlblikud, sest õiepunga tolmukad või emakas on kahjustada saanud,” selgitab Zimmer. “Mida karmimaks läheb ilm, seda rohkem kahjustub pung.”
Ka soovitab Seedri Puukooli omanik noortel puudel tüved talveks katteloori või sooja vaibaga kinni mässida, et neid paremini kaitsta.
“Külm ise puutüve ei kahjusta, kõige hullemad on järsud temperatuurikõikumised. Nii võib veebruaris ja märtsis päike soojendada päeval tüve üles, aga öised külmakraadid löövad puukoore tüvest lahti, nii et haigused ja kahjurid pääsevad ligi,” hoiatab Zimmer.
Pakase vastu aitas ka puutüvede valgendamine. Kes sügisel puutüved valgendamisseguga üle käis, on kaitstud ka külmaga puukoore lahti löömise eest.
Marjapõõsaid külm tervikuna ära ei võta, küll aga võivad kahjustusi saada noorte võrsete ladvad. Kui viljapuude-põõsaste oksad on lumega murdunud, tuleb murdumishaavad kevadel õigel ajal ära lõigata, et kahjurid ja seenhaigused sisse ei läheks.
Kallid iluhekid on raisus
Erilist kahju teeb paks lumevaip aga kallitele elupuudele ja igihaljastele hekkidele. Näiteks kipuvad pikad ja peened elupuud ‘Smaragd’ lume raskuse tõttu viltu vajuma.
Külmaga murduvad kergemini ka dekoratiivmännid. Kui sulaks läheb, muutuvad lumelatakad põõsastel veelgi raskemaks ja vajutavad iluhekid lääpa, nii et kevadel võtab aega, enne kui ilupuu-põõsa kuju saab jälle sirgeks juhitud.
“Sellistelt puudelt tuleks lumepadjad kohe maha raputada ja toed juurde panna, sest talvel lääbakile vajunud elupuud on kevadel raske taastada,” õpetab Elmar Zimmer.
Valdur Miller aga soovitab lõigata okaspuudelt ära need oksad, mis on juba lume alla mattunud, samuti tuleks lumevaip tükeldada põõsa ümbert lahti nagu tordiring, et oksad enam lume alla ei jääks.
Aiandusliidu esimehe Kalle Reiteri hinnangul ongi tänavu talvel lumega rohkem muret kui külmaga, sest lume raskusele ei pea vastu ka kasvuhoonete klaasid ja karkassid. “Kasvuhoonelt võib eemaldada ka vaid osa klaase, et lume raskust vähegi leevendada,” räägib Reiter.
“Vahepeal olid soojad talved ja taimede sissetoojad läksid väga uljaks, tõid järjest nõrgemaid, meie oludesse mitte sobivaid liike Eestisse. Nüüd teeb külm talv kohe eksami ära, kas need liigid sobivad meile või mitte,” ütleb Eesti Aiandusliidu tegevjuht Valdur Miller.
Külmemad talved Eestimaa aedades
- 1939/1940. Jõgeval mõõdeti –43,5 kraadi. Hävisid peaaegu kõik ploomi- ja kirsipuud, alles jäi 16% ploomipuudest, 11% pirnipuudest, 66% õunapuudest.
- 1955/1956. Külma tõttu hävis osa pirni-, ploomi- ja õunapuid.
- 1965/1966. Külma tõttu hävis osa pirni-, ploomi- ja kirsipuid.
- 1978/1979. Jõgeval mõõdeti –43 kraadi, Võrus –45 kraadi. Külm tegi eriti kahju Ida- ja Kagu-Eesti aedades, rannikualadel olid kahjustused väiksemad. Lisaks pirni-, ploomi- ja kirsipuudele said kannatada kõik õrnemad õunasordid.
- 1984/1985. Jõgeval mõõdeti seitsmel päeval üle –30 kraadi ja ühel päeval üle –35 kraadi. Külmakahjud aedades.
- 2002/2003. Pakane üle –30 ja –35 kraadi. Õrnemate õunapuude kahjustused, pirnipuude emataimede kahjustused.
Allikas: Maaleht
