Kombineeritud aed – okastraat pluss laud

Tihti on lammaste omanik karjamaale ümber meisterdanud laudadest aia ning selle siis kindluse mõttes okastraadiga turvanud.

„Kui te arvate, et teete lambale okastraataia kombineerides selle laudaiaga, siis teete te endale tõelise karuteene ja peate tunnistama seda, et lammas on siiski targem, kui teie,” kirjutatakse Murese lambakasvatustalu kodulehel. „Sest ka laudaia lõhkumisega saavad need pealtnäha lollid loomad imehästi hakkama. Laud-okastraataed võib esimesel aastal oma tööd väga hästi teha, kuid järgnevatel aastatel on sellega rohkem häda, kui kasu. Laud mädaneb, okastraat on jäigast traadist ja ta läheb katki. /…/ Laudaia parandamine on palju raskem, kui selle ära koristamine (varem või hiljem peate seda nii või naa tegema). /…/ Vältimaks kõike ebameeldivat seoses okastraadi ja laudaiaga, on kõige paremaks soovituseks sellist aeda üldse mitte tegema hakatagi.”

Vana hea risuaed ja lambaladu

Risuaed on vana aiatüüp, see on laotud oksarisust, eriti sobivad selleks kadakad ja muud okkalised põõsad, ning ta soodustab looduse mitmekesisust. Risuaia sees leiavad endale pesapaiga konnad, sisalikud ja putukad. Risuaia kõdunev puumaterjal on sobilik kasvukoht sammalde, samblike ja seente jaoks. Risuaia võib ehitada olemasolevate puude vahele või postide abil.

Lambaladu on samuti vana aiatüüp, mis laotakse erineva suurusega nii lõhatud kui ka ümaratest raudkividest ja paeklibust. Tammepuust lõhestatud teivas laotakse aia sisse, sellele toetuvad kasevitstega kinnitatud kuuselatid. Aeda iseloomustab madal ja vajadusel kivide lisamist võimaldav lai ladu. Esimeses rivis on suuremad kivid, vahele pannakse klibu ja pealt kaetakse ladu rusikast suuremate kividega.

Vanu aiatüüpe võiks kasutada väiksemate lambakarjade puhul ning seal, kus möödunud aegadest jäänud aiaasemed olemas. Suurte koplite piiramiseks on nende ehitus tänapäeval liiga töömahukas. Sestap kasutatakse suurte karjade puhul peamiselt võrkaeda.

Teisaldatavad aiad

Vahel on lambakasvatajal vajadus kasutada teisaldatavat aeda. Näiteks lammaste ajutiseks pidamiseks rendimaadel või ka suuremate karjade väiksemateks gruppideks eraldamisel.

Üheks teisaldatava aia variandiks on elektrikarjus. Seda on suhteliselt lihtne püstitada, maha võtta ja vajadusel teise kohta üles sättida.

Tavaliselt kasutatakse lammaste karjamaa piiramiseks elektrikarjuses vähemalt kahte-kolme traati (nööri). Kuid näiteks Lahemaal asuvas Sae talus püsivad lambad juba aastaid kenasti ka ühe traadi taga. „Uutele loomadele tuleb kopli piirid ja elektrikarjuse mõju ära näidata ja nad ei lähe üle traadi,”selgitas peremees Taavi Jäetma. „Vahel harva muidugi tuleb ette, et mõni satub aiast välja, aga see on erandlik juhtum.” Karjuses olev pinge peab igal juhul olema piisavalt tugev (tugevam kui lehmade või hobuste puhul), et lambad seda tunneksid ja kardaksid. 

Teisaldatavad on ka moodulaiad. Neid on hea kasutada üksikute lammaste karjast eraldamiseks ning karja sorteerimisel. Kuumtsingitud metallist moodulaed kergendab tõhusalt rahakotti, suurt maa-ala sellega piirata on seetõttu kulukas. Küll aga on neid suuremates farmides väga mugav kasutada kogumis- ja kaalumisaedadena.

Võrkaed

Võrkaed on ilmselt kõige tõhusam ja vastupidavam lammaste vaba liikumise piiraja. Et võrkaed kestaks aastaid, kinnitatakse see kas metallist või immutatud puidust postidele. Kui aed on õigesti paigaldatud, ei lähe lambad sellest ka läbi.

Kuid üht tõdevad lambapidajad igal sügisel – lambaid hoiab korralik aed küll karjamaal, kuid hundi sissetungi ei peata miski. Ei võrk, elekter ega okastraat. Kui hallivatimees tahab, jõuab ta lammaste juurde nii või naa. Ainus võimalus lammastele turvalisus tagada, on nad sügise saabudes, kui hundid kutsikaid murdma õpetama hakkavad, ööseks lauta ajada.