2. PÜÜNIS. Vähki võib püüda kas vähimõrra või vähinataga. Vähi püük ilma lubatud püügivahendeid kasutamata (näiteks käega) ei ole lubatud!

3. TÄHISTAMINE. Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga, millele on kirjutatud loa omaniku isikukood.

4. SÖÖT. Kõige paremini sobib söödaks toores kala (särg, räim, koger, rääbis jne), aga ka mitmesugused subproduktid nagu seamaks ja neer.

5. ALAMMÕÕT. 2014. aastal on vähi alammõõt on 11 cm. Pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

6. ERISTAMINE. Isaseid ja emaseid vähke saab eristada kahe esimese paari tagakehajalgade ehk sugujalgade järgi - isastael vähkidel on need olemas, emastel puuduvad või on rudimenteerunud. Lisaks on isastel sõrad suuremad, emastel aga lakk pikem, lamedam ja laiem.

7. PROFÜLAKTIKA. Haiguste leviku vältimiseks, ei tohi püütud vähke mitte mingil juhul ümber asustada teise veekogusse.

8. HOIDMINE. Kui püütud vähke kohe valmistama ei hakata, tuleks neid säilitada mõnes anumas (pang, kast jne). Peale võib panna niisket rohtu või veetaimi.

9. VALMISTAMINE. Vähid peavad enne keetmist olema kindlasti elus. Pikemalt loe valmistamisest SIIT.

10. ARUANNE. Pärast püügi lõppu on kalastuskaardi omanikul kohustus viie päeva jooksul esitada andmed püügi tulemuste kohta.

Pikemaid ja põhjalikmaid nõuandeid vähipüügi kohta loe portaalist kalastusinfo.ee.