Kunagisest neljakümne neljast Eesti poldrist on töökorras üheksa

50 aasta eest valminud Valguta polder oli sõjajärgse Eesti esimene ja toimib siiani. 1980ndate lõpus oli töökorras 44 poldrit, praegu töötab kõigest üheksa. Majanduslikult ei tasu ära, öeldakse.

Valguta polder oli oma aja kohta kallis rajatis, mis läks maksma 514 000 rubla ja juurde saadi 543 ha kuivendatud maid.

“Kolhoosil ei olnud piisavalt maad, et loomadele sööta saada, loomakasvatus arenes kiiremini kui taimekasvatus järele tuli,” põhjendab kalli poldri tegemist omaaegne Valguta kolhoosi osakonnajuhataja Ants Rodima.