Ajanud Kuusiku katsebaasi juhataja Arnold Piho ja põllumajandusministri asetäitja Ilmar Aamisepp kord juttu ning jõudnud seisukohale, et künnikvaliteedi parandamiseks majandites on vaja hakata korraldama künnivõistlusi, kus samaaegselt õpetataks ka õigeid töövõtteid.

Võistluste juhendi panid kokku Kuusiku teadusemehed Ervin Talpsepp ja Arnold Piho.

Tahtsid vaikselt korraldada

Üsna kiiresti otsustati künnivõistlus veel samal sügisel Kehtna Näidissovhoosis ära pidada.

Rapla mehed tahtsid tegelikult selle esimese võistluse vaikselt ära korraldada - alguse asi ju, mine tea, kas ja kuidas õnnestub. Kuna aga minister Harald Männik ja Ilmar Aamisepp platsis olid, ei tulnud vaikimisest midagi välja.

Kehtna Näidissovhoosi direktor Villem Tomingas kirjutas rajoonilehes Ühistöö 17. septembril: "Igaühel tuleb oma võimeid näidata vähemalt vakamaa suurusel maatükil, mille määrab loosiõnn. Enne põllule minekut tahab komisjon iga mehe masina ja saha korralikult järele kaeda. Kas ta on ikka puhas ja kannatab seda tööd välja?

Arvestatakse ka kiirust, see ei tohi tööle kurja teha. Kohtunikud nõuavad ka, et künd oleks tasane, muld ilusasti pööratud ja kulu maetud. Muidugi peab künni sügavus olema paras ja meeste silm sirge. Selle kõige eest võib saada 70 punkti. Võistluse reeglid on komisjonil täpselt kirja pandud ja antakse enne tööle asumist teada. Võistlejad peavad oma traktoriga kohal olema enne kella kümmet.

Heade meeste jaoks on valmis ka väärt tasud: 12 auhinda 10-35 rublani."

Männik ja Aamisepp mõistsid, et alguse on saanud suur asi. Võistluspäeva õhtul võtsid nad Rapla meeste juhendi kaasa ja järgmise aasta 20. oktoobril peeti selle alusel (väikeste muudatustega) juba esimene vabariiklik künnivõistlus Adaveres.

Raadios ja ajalehes

Veidi hiljem hakati Eesti eeskujul künnivõistlusi korraldama kõikjal Nõukogude Liidus.

Kui ma 1964. aasta 20. septembril VII klassi poisina Kehtna künnivõistluste põllule jõudsin, oli võistlus juba lõppenud. Ega ma ju võistlusest enne teada saanud, kui raadiost kuulsin. Kes siis tollal koolipoistele künnivõistlustest rääkis.

Mäletan, ilusad sirged vaod olid põllul ja viimased traktorid atradega tulid tee peal vastu. Üks vastutulijaist oli Tee Kommunismile kolhoosi mees Vello Sulu. Temast ja ja sellest künnivõistlusest räägiti masinameeste ringis hiljem hea mitu aastat.

Õhtul kuulasin hoolega jälle raadiot, oli ju ikkagi olnud lausa ajalooline võistlus päris kodu külje all! Künnimeister Kustas Lundi nimi jäi mulle samuti meelde juba nendest võistlustest. Kui aga nüüd kohtusin tema poja Andrusega, siis selgus, et keegi pole viimase 17 aasta jooksul tema isa saavutuste vastu huvi tundnud. Kustas Lundi poeg on aga alles hoidnud isa viimase võistlusadra.

Tookord, enne Kehtna võistlusi, oli tuntumaid künnimehi rajoonilehes Ühistöö tutvustatud järgmiselt.

"Kustas Lund - Tasuja kolhoosi traktorist. Möödunud sügisel pani mustama 100 ha põldu. Tuli Belarussi ja T-40 klassis rajooni tšempioniks.

Evald Kivimäe - Kaiu kolhoosi mees. Mulluses traktoristide võistluses oli Belarusside ja T-40 tüüpi masinate klassi teine. Sitke töömees, kindla käe ja sirge silmaga.

Helmuth Nurk - Kaiu kandi mees. Tema traktor ja ader käivad põllul nagu joonlaua järgi. Kui on künnipäevad, unustab ta sooja lõuna, kodus käib ainult magamas. Sai rajooni traktoristide sotsialistlikus võistluses III koha, seega pronksi.

Vallot Kristal - Märjamaa sovhoosi traktorist. Kunagi olevat Avangardi osakonnas vili maipühadeks maha saanud. Eks see olnud tema teene. Kui parematest on lehes juttu, siis tema on ikka esimeste hulgas.

Vello Sulu on aastatelt noor mees Tee Kommunismile kolhoosist. Kui töö nõuab, ei lahku päevade kaupa traktorilt. Sööb põllul järele toodud leiba, tukastab kabiinis ja siis jälle edasi, aga ka tagasihoidlikumat annab tõepoolest otsida. Möödunud aastal tegi ta tuhat ja rohkem kui paarsada pehmekünnihektarit veel peale."

Künnimeeste mälestuseks

Sellest, kuidas võistlus õnnestus, andis väga hea ülevaate 26. septembril 1964 Ühistöös ilmunud allkirjata lugu, mille stiilist võib aimata, et see on põllumajandusajakirjanik Henn Kaldma kirjutatud.

"Esimesena asusid vagusid ajama Belaruss-tüüpi masinad. Juba mõne ringi järel hakkasid kohtunikud ja pealtvaatajad agaralt tööd hindama.

Publiku kiitvad sõnad käisid teise ja kaheteistkümnenda numbri all sõitvate Kustas Lundi ja Ülo Lipu kohta. Mõlemad tegid otse filigraani: paras sügavus, ei ühtki adrakäiku näha, ei kõrretutte ribevil. Teistel meestel tuli põld natuke karvasem, kuid halba ja lohakat kündi polnud kellelgi.

Kõigi üllatusena lõpetas esimesena traktorit T-40 juhtinud Kustas Lund Tasuja kolhoosist. Et T-40 on Belarussist nõrgem, oligi võit käes. Teise ja kolmanda koha said Heino Saar Järvakandi ja Arno Radiin V. I. Lenini nimelisest kolhoosist. Ülo Lipule anti eripreemia kõige kvaliteetsema töö eest.

Traktoritel DT-54 ja DT-55 (järelhaagitavate atradega) tuli esimeseks vana künnimees Anton Ainomäe Kuusiku katsebaasist. Teiseks jäi Oskar Puht Varbola ja kolmandaks Edgar Randmaa Hõreda sovhoosist.

Samadel markidel rippatradega kündmisel oli kõige kangem Märjamaa sovhoosi traktorist Vallot Kristal. Vambola Soosaar Kehtna kolhoosist ja Juhan Hirvonen Kehtna näidissovhoosist hõivasid järgmised kohad.

Kokkuvõtteid tehes laususid organiseerijad ja teadusemehed hulga häid mõtteid. Leiti, et normiajast kiiremini töötamisel ei tohi enam anda nii palju plusspunkte. Meest hinnatagu eeskätt ikka põllu näo, s.t künni kvaliteedi järgi."

Lõpetuseks võib tõdeda, et Eesti Künniselts, mis loodi 1989. aastal ja viis kohe eestlased künni MM-võistlustele, ei tekkinud tühjale kohale. Selle eestvedajad Arvi Tammel, Ants Laansalu, Arvo Hütsi, Jaak Nõmmsalu ja teised veel praegugi kohtunikuna tegutsevad mehed kandsid kaela ja mõistsid kündi juba 40 aastat tagasi.

Teen ettepaneku paigutada sellele Raplamaa põllule, kus 20. septembril 1964 esimesed künnivõistlused peeti, mälestuskivi. Selle avamiseks sobiks väga hästi 20. september 2009 - siis saab Eesti esimesest künnivõistlusest 45 aastat. Olgu see kõigi Eesti tublide künnimeeste mälestuseks.