Kuuldamatu Prius
Pole just mugav istuda väga kaasaegseid lahendusi pakkuvasse autosse. Muidugi pole võtmeta avanev ja start-nupust käivituv sõiduauto enam mingi uudisasi, aga ikkagi on pisut ebamugav, kui hakkad otsima võtit, mida sel kujul üldse vaja ei lähe.
Prius ütles küll juba sisse istudes, et otsi innovatsiooni ja nii polnud start-nupp mingi üllatus. Üllatus oli aga, et üks auto, mis sest, et hübriidauto, nii vaikselt võib töötada. Igatahes ainus tõestus, et mootor juba käib, oli näkku uhav ventileeritud õhu voog.
Edasi tähendab tagasi
Jumal tänatud, käima on see auto siis saadud. Nüüd käik sisse! Käigukang on nagu mänguasi. Sõna "kang" tundub isegi sellise iluasjakese solvamisena. Nupp ta aga ka pole. Ühesõnaga, on jubin, millest on hea kinni võtta ja vajalikku sõidusuunda puudutada. Just puudutada, sest jubin ise nn sisse ei jää.
Üllatav oli käikude puhul aga see, et edasi liikumiseks tuli kangi liigutada tagasi ja tagurdamiseks edasi. Tootja on käitunud nii, otsekui tahaks igal hetkel testida: suudad sa ikka ebaloogiliselt käituda?
Oma esimesel sõidupäeval ma ei suutnud. Proovisin parajasti, kas seisupidur kallakul ikka peab, kui fooris süttis roheline tuli. Lükkasin käigu sisse ja ....
Piip-piip-piip, karjust tagurdamisandur. Õnneks ei võtnud ma suurt hoogu üles ja õnneks seisis tagumine auto piisavalt kaugel. Aga edaspidi olin juba ettevaatlikum.
Mis aga tagurdamisse puutub, siis ekraan ja tagurdamisandus teemad oma töö suurepäraselt. Ainult see ärev hoiatussignaal võib kogenumagi tagurdaja pisut ärevusse ajada.
Hinge kinni pidurdamas
Proovisõidule võetud seltskond nautis autot täiega. Esiteks juba paljukiidetud vaikne hääl. "nagu ventilaator töötaks," sõnati.
Teiseks 1,8 liitrise mootori viisakas tõmme, mis küll auto pigem agressiivsele välimusele siiski alla jäi. Mis aga reisijatele kauaks meelde jääb, on pidurdusvõime. "Oehh!" kõlas tagapingist vaatamata sellele, et asjaosalisi oli ette hoiatatud. Muidugi peab enne sellist pidurdamistrikki hoolega selja taha vaatama.
Veel pälvis tähelepanu pöörderaadius. Väikesel ristmikul tegi auto tagasipöörde nagu soe nuga oleks libisenud läbi või.
Üllatused polnud sellega lõppenud. Mida hämaramaks läks, seda enam mõjus elektrooniline näidikute paneel. Erilist tähelepanu pälvis muidugi kiirusenäidu dubleerimine esiklaasile, visuaalselt lausa klaasi ja tee vahele.
Kiirusenäidu edu kestis aga nii kaua, kui oli põhjust hakata salongi temperatuuri ning helitugevust muutma. Selle tarvis ekraanile hüpanud lillad näidikud ületasid ootusi.
Raadonupp aitab
Alanud vihmasadu tõi aga ka ühe pisukese pettumuse. Kojameeste vumps-vumps käis nii tugevalt üle mootori vaikse surina, et tuli hakata raadio kõvemaks keeramisest abi otsima. Õnneks uutel autodel häält jätkub...
Märkimisväärseid pakke reisijatel seekord polnud. Küll peab pakiruumi kiituseks ütlema, et esiteks on ta niigi parajalt suur. Teiseks saab põhja eemaldada ja nähtavale tuleb panipaik, kuhu saab sokutada kõik tehnilised abivahendid. Kolmandaks saab sellegi panipaiga ära tõsta ning teha nii kättesaadavaks varuratta.
Omapärase panipaigaga on huvitavamaks muudetud ka Priuse salong. Nimelt paikneb ülal kirjeldatud käigukang otsekui sillal, mille all haigutab tühimik. Millise koti, paki või agregaadiga see täita, jääb juba igaühe enda otsustada.
Läbimurde ootel
Nüüd aga peamine - Prius on ju hübriidauto. Siin jään vastuse võlgu. Jah, ta on vaikne. Keskkonnasäästlikum kui ainult naftat neelavad sugulased. Aku kestab auto eluaja ja laeb ennast ise siis, kui auto pidurdab.
Läbimurret siiski veel pole. Ootame.
