Kuum suvi kuivatas põlde, ent kasvatas marju ja puuvilju nii nagu lõunamaal

 (6)
Eesti viinamarjad nagu Itaalias
Eesti viinamarjad nagu ItaaliasErakogu

Kuna suveilm oli lõunamaine, kasvasid ka marjad ja puuviljad nii, nagu elaksid nad lõunamaal.

Koduaedades on suurepärane õunasaak, kuid palju on ussitanud või kahjustustega õunu Lii Sammler

“Täitsa imestan, kui head saaki annab ju kui suured on astelpajumarjad,” ütles Tartumaal asuva Marjamaa talu peremees Tõnu Oks. “Üllatav, kuidas ta põua üle elab ja mismoodi suudab viimase niiskuse ära kasutada.”

Seevastu vaarikasaak jäi loodetust kesisemaks, eriti taasviljuvatel taimedel, mis kannavad praegu. “Kultuurmustikas ja suureviljaline vaarikas kannatasid talve tõttu, põud siin ei mõjutanud, kuna kastan,” arutles Oks. “Õiepungad, mis talvel olid olemas, ei avanenud. Arvan, et siin mõjus kaks halba talve järjest.”

Seotud lood:

Maasikad, mis said kastetud, andsid aga head saaki. Neil, kellel ei olnud kastmisvõimalust, jäi see siiski kehvaks. Must sõstar andis nii Marjamaa talus kui ka teistel kasvatajatel korraliku saagi, ilma et oleks pidanud põõsaid kastma. Punasesõstrasaak jäi musta omale alla.

Ussid armastavad õunu

“Õunapuid kastsin, õunad on väga ilusad ja uskumatult suured, ju läks kastmine asja ette,” rääkis Marjamaa talu peremees Tõnu Oks. Samas on aiapidajad hädas, et õunad on ussitanud.

Aedades on sel aastal tore õunasaak Lii Sammler

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse tootmisjuht Kersti Kahu tõdes, et paljudel aiapidajatel, kes on mahedad või ei pritsi puid, on saak küll suur, aga ei ole kvaliteetne, kuna palju esineb õuna-/pihlakakoi kahjustust. Puuviljamädanik levib aga rohkem tihedates võrades ja kevadel enne põua algust olid selle levimiseks ka soodsad tingimused – piisavalt soojust ja niiskust. “Kui on tehtud hädapärane taimekaitse, on õun ilus ja kasvas päris suureks,” lisas ta.

Viinamarjad nagu Itaalias

“Saak oli nagu Itaalias – kobarad kobaras kinni ja marjad ilusad suured,” kiidab Otepää lähedal Truuta külas asuva Murimäe veinikeldri perenaine Janika Ilves tänavust viinamarjasaaki. “Kui tavaliselt tuleb viinamarjaveinile suhkrut lisada, siis tänavu seda vajadust pole – suhkrusisaldus oli kõrge.”

Murimäe veinikelder teeb koostööd maaülikooli Rõhu katsejaamaga, kus Murimäe veinikeldri rahvas hooldab viinamarju ja saab vastu marju, millest valmistab veine.

Murimäele istutati viinamarjad kolm aastat tagasi, tänavu oli esimene saagiaasta. Sealsetel nõlvadel kasvab 500 taime ja kokku korjati 50–80 kilo viinamarju. Rekordilise saagi, 400 kilo viinamarju, korjasid nad aga Rõhu katsejaamast.

Nimelt teeb Murimäe veinikelder koostööd maaülikooli Rõhu katsejaamaga, kus Murimäe veinikeldri rahvas hooldab viinamarju ja saab vastu marju, millest valmistab veine.

Viinamarjad valmisid hästi, kuid korjamisega ei tohi hiljaks jääda. “Teatud sordid oleks tahtnud veel valmida, kuid järgmisel päeval oli rebane puhta töö teinud. Ka herilased armastavad neid,” nendib Ilves.

Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra sõnul on eri kultuuride saagikus piirkonniti erinev. “Tänavune suvi oli viinamarja arenguks ja valmimiseks väga soodne. Plusstemperatuure kogunes vegetatsiooniperioodil palju,” ütleb Tõrra.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare