Kuum teema - mükotoksiinid
Sellest, mis on mükotoksiinid, kust nad sööda sisse tulevad ja miks nad just tänavu nii palju kahju tekitavad, räägiti põllumeestele kolmapäeval Märjal. Kuna see on just tänavu eriti kuum teema, tuli end harima ligi sada loomakasvatajat.
Mis need on?
Mükotoksiinid on looduslikud mürgised keemilised ühendid, mida toodavad hallitusseened. Hallitusseened on võimelised tootma väga erinevaid ohtlikke mükotoksiine, nagu näiteks aflatoksiin, fusariumid, don, ohratoksiin, T-2, zeralenoon jpt.
Peamiselt leidub neid terviljas või rohusilos. Hallitusseentega võib taim nakatuda nii kasvu-, koristus- kui säilitamisperioodil ja sealt nad loomasööda sisse sattuvadki.
Põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul on mükotoksilise saaste poolt igal aastal tabatud ligikaudu 25% kogu maailmas kasvatatavatest põllukultuuridest. Euroopa Liidu piirikontrolli statistika järgi sisaldab mükotoksiine 50% söötadest.
Mükotoksiinid avaldavad toimet peamiselt kolme mehhanismi teel. Esiteks muudavad nad toitainete sisaldust söödas, nende imendumist ja seedimist looma organismis. Teiseks kutsuvad nad esile muutusi endokriinsüsteemis. Kolmandaks avaldavad nad pärssivat mõju loomade immuunsüsteemile.
Niisiis avaldab mükotoksiinidega saastunud loomasööt mõju loomade kasvule, piimatoodangule, sigivusele ja immuunsüsteemile.
Miks just tänavu?
Põhjust pole raske välja mõelda. Tänavune sügis oli väga niiske ja vihmane. Seetõttu võis hallitusseeni tekkida juba rohumaal kasvavates heintaimedes ja sealt jõudsid nad ka silosse. Sama kehtib ka maisi kohta, mis jäi kohati veel ka lume kätte koristada ja see võis silo kahjustada.
Veel keerulisem oli viljakoristus. Vihm ei lasknud kombaine põllule, vili võis minna hallitama või teras kasvama juba seal. Põllult jõudis kuivatisse vilja, mille niiskusesisaldus oli kaugelt üle 20%. Kuivatamine võttis aega, kuid kuna kombainimispäevi oli vähe, püüti nendega koristada maksimaalne kogus vilja. Samas kuivas märg vili kuivatis kaua ja ülejäänu seisis kuivati vastuvõtus hunnikus. Tossavat ja hallitavat vilja käisid tänavu sügisel kuivatis liigutamas ilmselt paljud põllumehed.
Mitme osaühingu loomakasvatusjuhid ja veterinaarid kinnitasid seminaril, et on lasknud sel aastal palju siloproove teha ning tõepoolest on neis sageli olnud mükotoksiinide sisaldus üle lubatud normi. Kõige hullemad tulemused on tulnud kiletunnelisse tehtud silodest.
Selgelt kahjulikuks peetakse sööta, mis sisaldab üle 5000 hallitusseente koloonia grammi kohta. "Aga kui neid on seal ka 3000, siis kahjustavad nad looma tervist ikkagi, ainult mõju on pikaajalisem," kinnitavad praktikud.
Eestis analüüsitakse sööta mükotoksiinidele Tartu ja Saku laborites. Täpselt saab aga loomakasvatajate teada Eestis määrata vaid nelja toksiini paarisajast – aflatoksiini, T-2, doni ja zeralenooni. Kuna erinevad mükotoksiinid kahjustavad erinevaid elundeid, on sellest sageli vähe. Rohkem aineid on võimalik määrata, kui proov saata välismaa laboritesse.
Välismaal rohkem uuritud
Alltechi korraldatud seminaril vaadati üle kogu protsess sööda tootmisest (vilja kuivatamine, haldus ja käitlus farmis) kuni loomade haigestumise ja hukkumiseni.
Esinesid lektorid Eestist, Taanist ja Porugalist. Portugali lektor Pedro Caromona andis põhjaliku ning süsteemse ülevaate kogu mükotosiinide süsteemist, gruppidest, tekkimiskohtadest ja mõjust looma organismile.
Vilja kuivatamisest ja sellest, kui kaua võtab hallitusseente arenemine aega erineva niiskusega teraviljas, rääkis firma Dancorn esindaja Ole Laustsen.
Nõustajast farmer Soren Thielsen ilmestas oma ettekannet koledate piltidega loomade maost, maksast, neerudest ja põiest, mida kõike mükotoksiinidega saastunud sööt kahjustab.
Mükotoksiinide uuringuid pole veel piisavalt. Tutvustati üht Euroopas ning üht Skandinaavias tehtud teadustööd. Alltechi eestvedamisel tehakse praegu mükotoksiinide uuringut ka Baltimaades.
Põhjalikumalt lubas Pilleriin Puskar seminaril käsitletud teemadest kirjutada märtsikuu "Maamajanduses".
