Kõige toredam kokkutuleku juures oli see, et  lõpuks kohtuti silmast-silma inimestega, kellega pika talve jooksul foorumis lobisetud ja e-kirju nii küsimuste kui juhtnööridega vahetatud. 

Kaubeldi nii lindudega kui linnupidamiseks vajamineva kraamiga. Pakuti laias valikus söögi- ja jooginõusid, inkubaatoreid, purustatud rannakarpe, vilja ja jahusegusid, lisaks väiketalunikele vajalikke teraviljaveskeid ja -muljureid.

Näha võis harvemini esinevaid linde nagu mandariinvartide paar, valged paabusabatuvid ja hiina kääbusvutid. Lisaks lindudele olid esindatud Flandria küülikud ja kääbusküülikud ning ei puudunud ka jaanalinnufarmist pärit suitsuvorst ja jaanalinnusulgedest meened.

Suur osa foorumirahvast pakkus siiski enda kasvatatud erinevas vanuses hane-, pardi- ja kanatibusid ning noorlinde. Saada oli ka erivärvilisi kanade haudemune. Ostjate read olid pisut hõredad, milles oli ilmselt samuti süüdi kevade kohta ootamatult külma ja lõikava arktilise tuulega ilm.

Et tegu on asjaarmastajatega, siis enamus pakutavatest kodulindudest olid segaverelised. Puhast tõugu linde on siiski veel üsna vähe liikumas. Viimaste aastakümnetega on lapsepõlvesuvedest tuttavast maavanaema kanast saanud haruldus. Ometigi on kana üks sõbralikumaid ja vähenõudlikumaid  „lemmikloomi", kes peale silmailu ja seltsi pakkumise ka meie söögilauda rikastab.

Täna, kus suur hulk inimesi taas linna lähedale maale elama on kolinud, ei tundugi pealkiri „Kuus kana igasse majapidamisse" nii utoopiline. Foorumirahvas koosnebki põhiliselt inimestest, kes peavad kodulinde isiklikuks tarbeks. Internetiportaal annab võimaluse suhelda, nõu küsida, jagada isiklikke kogemusi ja sellega propageerida linnukasvatust. Tasapisi me õpime - nii maavanaemasid meenutades kui ka näiteks inglaste pikaaegset kodulinnu-kasvatuse kogemust uurides - üha julgemini kodulinde pidama. 

Järgmine kokkutulek otsustati pidada veel selle aasta jooksul plaanides seekord juba lähemat tutvumist professionaalide tegemistega.

Kodulindude foorumiga saab tutvuda siin.