“Aravuse kalakasvanduses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning on keelatud vesiviljelusloomade välja viimine kasvandusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,” kinnitas Olev Kalda.

Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (ingl k Infectious Haematopoietic Necrosis, edaspidi IHN) on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus.

Vastuvõtlikud liigid sellele taudile on kindlalt kõik lõhelised, aga leidub teaduslikke andmeid (OIE), et ka mõned teised kalaliigid (sh angerjas, heeringas, tursk, tuur, haug) võivad nakatuda ja haigust levitada.

Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks.

IHN`i on diagnoositud laialt kogu maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.

Haiguse tõrjumiseks on oluline tagada, et viirus ei pääseks kasvandustesse kalade, marja, vee ega hooldusvahenditega. Haigest kalast viirust hävitada ei saa. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks surmatakse kõik vikerforellid, keda Aravusel on hinnanguliselt 15 tonni, ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kasvandus tühjana seisma.

Surmatud kalu võib inimtoiduks tarvitada tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.