Läänemaal traktorid upuvad, Põltsamaal künnikiht kuiv
“Oleksime talivilja rohkem külvanud, kui oleks kuiva aega olnud,” ütleb Valjala POÜ juht Liilia Eensaar Saaremaalt. Tema sõnul oli Valjalas viljakoristuse ajal kahenädalane vihmaperiood ja viljalõikus venis. Kuna koristusaeg läks pikemaks, jäi aega talivilja külvata väheks.
“Tahtsime külvata talivilja 60 ha, aga pool on panemata ja praegu on aeg külviks juba hilisevõitu,” märgib Eensaar.
Masinad vajuvad sisse
Vihm häirib ka Jurna talu peremeest Indrek Haamerit Orissaare vallast. Temal on kannatanud silotegu ja sõnnikuvedu.
“Viljapõllud, mis turba- ja soomaadel, on päris pehmed. Sinna ei saa sõnnikut vedada, sest käru vajub sisse,” räägib mees. Turba- ja soomaid on tema kasutuses 100 ha ringis ning kui ilmad ei parane, jääb osa neist sügisel harimata. Kui aga tuleks nädala jagu ilusat kuiva ilma, saaksid tööd tehtud.
“Vihm on seganud silo tegemist,” tunnistab ka Vändra POÜ juht Ilmar Teevet. “Põllud on pehmed ja masinatest jäävad väga sügavad roopad. See on meie kandis tavaline, et mõni traktor sügisel ära upub.” Teeveti sõnul on neil põllud, mis jäävad sügisel vee alla, peamiselt Vändra–Viljandi maantee ääres ja Vihtra kandis.
Lisaks madalatele maadele on muret ka savimaadel asuvate põldudega. Teevet selgitab, et kui talvel ei külmu maa korralikult läbi, on põllumuld järgmisel aastal nagu plastiliin.
Seda sellepärast, et külmumine ja kevadine sulamine kergitab ja murendab mulda. Mullu tuli aga lumi sula maa peale, mistõttu muld ei külmunud, vaid vajus pliiniks. Sellised põllud ei lase vett läbi ega saa taime juured ka õhku ning saagid jäävad väikeseks.
Sügiseste sagedaste vihmade tõttu on Teevet otsustanud, et talivilja nad tänavu enam ei külva: “Meie maadel peab oras sügisel nii suureks kasvama, et taime leht oleks jää seest väljas – muidu ei talvitu. Kui praegu külvata, siis ei pruugi oras enam nii suureks kasvada kui vaja.”
Ilm nagu beebi pepu
Vahenurme Agro põldudel töötav Margo Dello ütleb, et kuigi vili oli valmis, ei lasknud vihm seda koristada. Kõige rohkem kannatas odrakoristus ja seetõttu ka saak. Põllud neil küll pehmed ei ole, aga tööd on seganud just päevast päeva kaela tilkuv vihm ja seda on tulnud palju.
“Septembri ilm pole põllumehe jaoks soodne olnud, üle päeva sajab,” kinnitab ka Adavere Agro taimekasvatusjuht Jüri Smitt. Talivilja on Adaveres külvatud 400 ha, plaanis oli 600. “Talivilja oleme külvanud kuu aega, tavaliselt on see nädala aja töö,” märgib taimekasvatusjuht.
Nüüd hakkab aeg tema sõnul talivilja külvamiseks juba hiliseks muutuma. “Taliraps peab olema maas augusti algul, rukis 10. septembriks ja talinisu 20. septembri paiku,” teab pikki aastaid agronoomitööd teinud Smitt. Nii võib nende ettevõtte talivilja külvipind jääda tänavu kolmandiku võrra plaanitust väiksemaks.
Torma POÜ taimekasvatusjuhi Aksel Simsoni kinnitusel on kõik vajalikud tööd tehtud, kuid kõike on tehtud läbi häda ja vihma vahelt kuivi hetki varastades. Peamiselt segab vihm sügisest põlluharimist – kündi ja külvi. “Tänavu maad mädad pole, künnikiht ei ole veel sügavalt läbi niiskunudki. Pigem segab see päevast päeva tilgutamine.”
Põlva Agro taimekasvatusjuht Taivo Molok selgitab, et läinud laupäeva ennelõunal sai viimasel põllul külv tehtud ning vili on seega maas. “Kui vihmad ei oleks seganud, jõudnuks ehk kolm-neli päeva varem, kuid kurta ei ole ka just põhjust. Nii palju pole vihma kusagil sadanud, et külvidel veekahjustusi oleks või lombid põldudel.”
Võnnu valla teraviljakasvataja Roomet Rässa räägib sama juttu. Viimased nisukülvid oleks ta ehk lõpetanud mõni päev varem, need said tehtud vihmahoogude vahelt.
“Olen seda meelt olnud, et sügiskülvid saaks tehtud 20. septembriks, nüüd küll läks mõni päev üle, kuid midagi hullu sellest ei ole,” on mees rahulik.
Igal pool ei uputa
Põltsamaa kandis on aga kuiva ilma pidanud. “Maa oli kevadel ja suvel väga sügavalt kuiv ja ka viimaste nädalate vihmad on meist mööda läinud,” ütleb OÜ Viraito juht Toivo Kens. “Meie põllud on kuivad.”
Sel nädalal hakatakse Viraitos koristama maisipõldu ja ka see töö loodetakse kuiva ilmaga tehtud saada. Ilmaprognoosid annavad selleks lootust.
Aleksander Malm Kuusalu vallast ei tea uputusest midagi. “Saagikoristusega pole mingeid probleeme olnud. Vilja- ja rapsikoristuse ajal polnud vihma ollagi, mingist uppumisest ei saa juttugi olla. Nüüd on paarilt hektarilt veel vaid osa kartulit, porgand ja kaalikas võtta, ja töö sujub kenasti. Põllud kannavad, masinad sisse ei vaju.”
Vilja- ja rapsisaak oli tal aga kuivuse tõttu kehv. Rukist külvas mees möödunud sügisel 90 hektarile, saagi sai koristada 20-lt. Sama käib talinisu kohta.
Peamise põntsu pani see, et aprillis ei tulnud tilkagi vihma ja mais vaid 25 mm, pärast neid viimaseid piisku aga lõõskas kaks nädalat põuda.
