Näiteks töötlevad lätlased väetist ümber biogaasijaamas, kus sellest toodetakse elektrit ja kasulikke kõrvalsaadusi. Ühtlasi on talunikud rajanud toitainete äravoolu ning negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks märgalasid, puhverribasid ja settetiike. Lisaks toodi välja talunike panus loodussõbraliku põllumajandamise populariseerimisse oma talu aktiivse tutvustamise kaudu teistele talunikele, teadlastele, õpilastele ning avalikkusele.

Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman nentis, et kõik konkursil osalenud talunikud väärivad tunnustamist püüdluste eest vähendada oma jalajälge. ”Läänemerd ümbritsevate riikide põllumajandustegevuse mõju meie kodumerele on tohutu. Talunikud, kes peavad lisaks majandushuvidele silmas ka looduse ning tulevaste põlvede huve, on loodetavasti innustuseks ja eeskujuks kõigile teistele.”

Eesti talunike lippu hoidis kõrgel kohaliku vooru võitja Aivar Pikkmets Mätiku talust. Mätiku talu paistis silma tervikliku keskkonnasõbraliku lähenemisega: talu järgib läbivalt mahetootmise põhimõtteid, piimakarja abil säilitatakse loodusväärtuslikke puiskarjamaid, mis on Eestis üha haruldasemad. Sealjuures saab Mätiku talus toodetud piima osta mitmetest mahepiima automaatidest.

Konkursi eesmärk on pöörata heade eeskujude varal tähelepanu põllumajanduse mõjule ning keskkonnahoidlikuma põllumajanduse vajadusele kogu Läänemere piirkonnas. Auhinda antakse välja koos Maailma Looduse Fondi, Eestimaa Looduse Fondi ja teiste partneritega aastast 2009 ning konkursil osalevad Saksamaa, Rootsi, Soome, Taani, Venemaa, Läti, Poola, Leedu ja Eesti talunikud. Lisaks tunnustusele toetatakse võitjat 10 000-eurose auhinnarahaga.

Varasemalt on tiitli pälvinud Poola, Rootsi, Soome ning Eesti põllumajandustootjad. Eelmistel aastatel on rahvusvahelisel konkursil Eestit esindanud osaühing Viraito Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt. 2013. aastal võitis Harjumaa mahetootja Saidafarm rahvusvahelise peaauhinna.