Eile Raumal Läänemere seminaril esinenud Knuuttila rääkis, et ka Soomel on omad reostusprobleemid, kuigi need ei ole samasugused nagu Venemaal. Kõige suurem reostus Soomes lähtub põllumajandusest. Inimasulate ja tööstuse heitmetega on kord majja saadud, kuid 2007. aastal seatud eesmärki vähendada põllumajanduse põhjustatud reostust 2015. aastaks kolmandiku võrra tema sõnul ei saavutata.

Kuigi Soomes on maaviljelus suurim toitainete saatja veekogudesse ja Läänemerre, ei taha Knuuttila süüdistada põllumajandusettevõtjaid. "Meil on kalduvus süüdistada maaviljelejaid selles, et põllumajandus on suur koormaja, kuid võiksime küsida ka seda, mida meie, tarbijad oleme valmis tegema Läänemere heaks? Näiteks on 50 aastaga lihatarbimine kahekordistunud. Soome põllupindalast on juba 80 protsenti lihatootmise ja loomasööda tootmise käes," rääkis Knuuttila.

Teadlane ütles, et kui lihatarbimine oleks väiksem, tuldaks toime väiksema põldude pindalaga, millega otseselt väheneks veekogude reostuskoormus ja Läänemere seisund paraneks.