Laevateede parem planeerimine säästab keskkonda

Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega sisemeresid maailmas ja seeläbi on ka naftareostusega lõppevate laevaõnnetuste risk suhteliselt kõrge. Küberneetika instituudi teadur Bert Viikmäe uuris oma doktoritöös, kuidas laevamarsruutide parema planeerimise läbi õnnetustega kaasnevat keskkonnakahju võimalikult väiksena hoida.

„Selle aluseks on kontseptsioon, mille kohaselt on erinevate merealade keskkonnaalane väärtus erinev. Samuti on keskkonnakahju erinevates kohtades toimunud õnnetuste puhul üldjoontes erinev,“ selgitas Viikmäe saates „Labor“. Eriti väärtuslikeks peetakse madala veega alasid ja rannavööndit, mis on peamised elu taastootvad piirkonnad. Kuigi ka avamerele jääva reostuse korral võib hukkuda suur hulk linde ja loomi, mõjutab randa jõudev reostus tulevasi põlvkondi, vahendab ERR teadusportaal.

Parim viis selle vältimiseks on ennetustöö. „Valida tuleb laevatee selliselt, et kui õnnetus peaks juhtuma, juhtugu see sellises kohas, kus keskkonnakahju on võimalikult väike,“ täiendas teadur. Seejuures tuleb arvestada ka seda, kuhu reostus pärast õnnetust pinnahoovuste, tuulte ja lainete tõttu triivib. Neist kahe viimase mõju on võimalik kaks-kolm päeva ette prognoosida.