Lägalaotamisega tuleb tänavu veel veidi oodata
Väetiste kasutamist reguleeriva veeseaduse järgi on keelatud laotada nii orgaanilisi kui mineraalväetisi 1. detsembrist 31. märtsini ja ka muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
Seadus loeb maapinna lumega kaetuks, kui lumekihi paksus on rohkem kui 10 cm kauem kui 24 tundi. Külmunud maa on veeseaduse tähenduses maa, mis on külmunud rohkem kui 5 cm sügavuselt kauem kui 24 tundi.
Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator Milvi Aun kinnitab, et tänavu kevadel ongi selline olukord. Niisiis on lägalaotamine keelatud ka väljaspool seadusega määratud tähtaega.
“Eesmärk on ikka kaitsta põhja- ja pinnavett,” selgitab Aun. “Eriti oluline on see nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel ning nitraaditundlikel aladel, kus risk vee kvaliteeti mõjutada on suurem.”
Keskkonnainspektsioon on registreerinud sel talvel kaks sõnniku- või virtsalaotamisega seotud õigusrikkumist, mille puhul laotati sõnnikut külmunud maale. Üht süüdlast on ka juba trahvitud, teist rikkumist menetletakse.
Suurfarmid ei saa lägast oma jõududega jagu
Kaasaegsetes suurfarmides tekib talvega tuhandeid tonne läga, mis tuleb kevadel põldudele vedada loetud päevade jooksul.
“Lägalaotamisega alustame siis, kui põld kandma hakkab ja selleks võib minna mitu nädalat. Praegu on põld pehme ja traktoriga veel peale ei saa,” nendib Järvamaa piimakarjakasvatusettevõtte Rebruk Farm OÜ juhataja Alo Salm, kes loodab tööga alustada aprilli lõpul.
Salm ütleb, et tänavu kevadel on plaanis laotada läga 200 hektarile ja see töö tuleb ära teha ühe töönädalaga. Ettevõttel on pool tuhat piimaandjat ja läga tekib aastas 15 000 m³.
Osa sellest läheb küll augustis talivilja külvi alla, aga suurem osa tuleb laotada põllule siiski kevadel.
“Sellises mahus tööd oma jõududega teha ei jõua,” ütleb Salm. “Ühe pütiga kevadel alustaks läga vedamist ja sügisel lõpetaks. Samas on mitut laoturit endale mõttetu soetada. Lisaks peab olema võtta inimene, kes seda tööd teeb.”
Salm sõlmib juba talvel teenusepakkujaga lepingu, milles määratakse kindlaks töömahud ja -ajad.
OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenbergi arvates on Eestis teenuse osutajatest pigem puudus. Nii suure töö jaoks on mõistlik tellida võimsad ja keskkonnahoidlikud masinad, mida tööde tipp-perioodil ei jätku.
“Korraga veetakse välja suured kogused ning samas saavad külvieelne mullaharimine ja väetamine kiirelt tehtud,” kiidab Riisenberg lägalaotamise teenustööd. Teenust pakkuvad firmad veavad ja laotavad ühe suurfarmi läga põldudele mõne päevaga.
Lägaveo hind üle mõistuse kallis pole
Põllumeestele lägalaotuse, -segamise ja -pumpamise teenust pakkuva OÜ Agriland teenuste projektijuht Alari Sukamägi selgitab, et nende pakutava lägateenuse puhul on miinimumkoguseks 3000 m3 läga.
“Kuna meie tehnoloogia erineb harilikust nii hinna kui seadmete poolest, ei ostaks põllumees nõnda kallist tehnikat kunagi,” ütleb Sukamägi. “Teiseks on põllumehele oluline aeg, näiteks kevadel on vaja läga kiirelt ära laotada. Suurte koguste puhul ning kaugematele põldudele vedades kuluks kliendil endal tohutu aeg ja raha.”
Seda tööd ei saa põllumajandusettevõte oma jõududega ja mitme nädala jooksul teha juba sellegi pärast, et lägaveol eraldub spetsiifiline hais, mis häirib ümberkaudseid inimesi.
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteaduri Raivo Vettiku uurimus näitab, et vedelsõnniku laotamise teenuse hind on viimaste aastate jooksul langenud ja paljud ettevõtted on sõlminud laotusteenuse pakkujatega lepingu, mis tagab neile soodsama hinna.
“Kui põllule tuleb vedada suures koguses vedelsõnnikut, võib osutuda tasuvamaks kasutada vedelsõnniku laotamiseks oma masinate asemel laotusteenust,” järeldab ka Vettik oma uurimuses tehtud rehkenduste põhjal.
Ühelt poolt on vedelsõnniku lendumist ja haisu tõhusalt takistavad seadmed kallid ja seetõttu tuleb töö maksumuse vähendamiseks neile tagada võimalikult suur töömaht aastas. Teisalt on vedelsõnniku laotamise periood aastas üsna lühike – kevadel ja sügisel külvi eel ning niidetevahelisel ajal rohumaadele.
Alari Sukamägi kinnitab, et kuna tööd on hooajalised, pole põllumehel mõtet endale sellist tehnikat soetada ja laenukoormust kaela võtta. “Ilmselt pole ka niisuguseid töömahtusid, et tehnika ennast ära tasuks,” lisab ta.
Vedelsõnniku käitlemise kuludest ja väetamiskuludest eri tehnoloogiate puhul saab lugeda põhjalikult ajakirja Maamajandus aprillinumbrist.
