Lambanahast on saanud sisustuselement

Tsaar elab Peterburis, sööb sularasva ja magab kahe valge lambanahkse kasuka vahel – nii kirjeldati
vanasti toredust ja rikkust. Lambanahk on hinnas ka praegu, eriti kodukujunduses.

“Kui lammast õigesti kasutada, jääb temast alles ainult määgimine,” ütleb Sireli lambakasvatustalu peremees Tiit Kaivo.

Kõige paremini on käima läinud lammaste eksport – sel aastal müüdi 1725 utte Läti tõufarmidesse, lisaks on noorlambaid müüdud Belgiasse, Hollandisse ja mujale. Ka korralikes Eesti söögikohtades pakutakse lambaliharoogi. Ent vaikselt tõuseb nõudmine ka naturaalsest lambanahast toodete järele, mis on meie kliimas asendamatud.