Kes sealse veretöö taga on – hundid või hulkuvad koerad –, pole praegu veel teada, sest ekspertiis ei ole ses osas veel lõppenud. Juulikuiste murdmiste osas on asjalood vahepeal siiski pisut rohkem selgemaks saanud.

“Ekspertiis on tehtud ja sellega on määratud, et 70-protsendilise tõenäosusega olid murdjad hundid,” avaldas Truu.

Kuigi murdmistele on nüüdseks lisa tulnud, ei arva keskkonnaametnikud veel, et huntide küttimiseks tuleks Saaremaal eriluba välja anda. Huntide arvukust saarel peetakse selleks liialt väikeseks.

Eikla jahiseltsi esindaja Ojar Sepp leidis samuti, et kui Saaremaa metsades on tõepoolest ühtekokku vaid 2–3 hunti, siis pole nende laskmiseks tõesti veel luba tarvis anda. Jahimehed on Kuumi rabas paari koerlast näinud, kuid olid need hundid või palju räägitud metsistunud koerad, kes Saaremaa metsades ringi hulguvad, pole teada. Hundikutsikaid pole aga seni veel kellelegi silma jäänud.