Lammas kannab oma kasukas 8500 seemet
„Ajalooliselt on kõik poollooduslikud alad Eestimaal olnud ühed liigirikkamad. Siin on rannaniite ja puisniite säilinud rohkem kui üheski teises riigis. Näiteks Lääne-Eestis Laelatu puisniidu ühel ruutmeetril on loendatud 76 taimeliiki,“ rääkis Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm reedel keskkonnaministeeriumis toimunud arutelul „Mis saab Eesti rannaniitudest, loopealsetest ja puisniitudest“.
Üllatava seigana tõi aga Helm esile, et üheks sellise liigirikkuse edasikandjaks on lambad, kes ühelt aasalt teisele ringi liikudes ja kadakate-põõsaste vahelt rohututte otsides kannavad oma kasukates edasi eri taimede seemneid, mis siis teise kohta jälle maha puistatakse.
„Ühe lamba seljast korjati 8500 eri liiki seemneid, kokku oli seemneid 85 eri liigist. Lisaks istusid rohutirtsud ja ämblikud ka veel lamba seljas,“ tõi Aveliina Helmesile. Helm kirjeldas, et lambakari on ökoloogiliselt puhas ja levitab ringi liikudes vaid neid taimi, mis selle piirkonnas kasvavad.
„Inimene ja loodus on ikka käsikäes tegutsenud ning suurem osa niiduliike ongi sellised, mis meelsasti tahavad end lamba külge haakida, et siis teises kohas maha pudeneda,“ selgitas teadlane.
Eesti loopealsetel kasvab praegu 270 eri liiki taimi, 142 liiki samblaid ja 263 liiki samblikke. Ajalooliselt on Eestimaa poollooduslikud alad olnud ühed liigirikkamad, tänaseks on enamus maid kinnikasvanud, varasematel aegadel on Eestis olnud 43 000 ha selliseid alasid, praegu on alles vaid 2000 ha. Keskkonnaministeeriumis valminud poollooduslike koosluste säilitamise tegevuskava aastateks 2014-2020 tahab selliseid unikaalseid poollooduslikke kooslusi tunduvalt suurendada, enne kui liigirikkus sealt lõplikult kaob.