Luba küsimata sõideti metsamasinaga sealsamas noorendikus ringi, sest ümarmetsamaterjal tuli ju ära viia. Raiejäätmeid ei koristatud, need jäid maha, kuuseokste all ka murdunud kased.

Raidmehunnikud ja metsamaterjalivirnad ladustati põllu serva põlluomanikuga läbi rääkimata, kusjuures seal okaspuu ümarmaterjali koore all said kogu suve paljuneda üraskipõlvkonnad.

Metsateatis oli kirjutatud ühele eraldisele, lagedaks raiuti kaks. Kasvama jäeti toomingad, kuid ühtegi elustikupuud ja metsateatisega lubatud seemnepuud langile ei jäänud. Naaberkinnistu põllu servas kasvav noor mets raiuti maha nii, et omanik ei teadnud sellest midagi.

Külavahetee rikuti mitmeks kuuks läbimatuks mülkaks. Väljaveoteede roopad põllul ja kruusateel tasandati vaid sedavõrd, et maastikumasinaga on tee sõidetav ja kevadkülv oli võimalik.

Mis meil on?

Kümme aastat tagasi hakati koostama “Riigimetsa hea metsamajanduse tava”, mida saab lugeda RMK kodulehelt. Seitse aastat tagasi kinnitas Rakvere metsaühistu “Hea erametsanduse tava”.

Kestlikku metsanduse suunda taotlevad ka säästva metsanduse standardid (vt www.fsc.ee/ ja www.eramets.ee/fsc-eesti ).

Neist Eesti FSC standard (2008) on kõige paremini lahti kirjutanud täiendavad nõuded ja soovitused metsa loodussõbralikuks majandamiseks.

Ajalooliselt on heaks tavaks olnud põlvest põlve lastele ja lastelastele edasi antavad kirjutamata reeglid, kuidas metsas toimetada ning mis on püha ja puutumatu.

Riik püüab praegu metsade majandamist reguleerida eelkõige õigusaktidega. Ka riigimetsa hea metsamajandamise tava on suuresti teemadena lahti kirjutatud nii, et toetutud on seadustele ja määrustele, kutse-eetikat vähem silmas pidades. Aastatega on terminid ja õigusaktid muutunud, kasutusele on võetud uued mõisted ja nõuded, mistõttu on vaja seda teksti pidevalt uuendada.

Mida oleks vaja?

Hea tava põhipunktid peaksid olema üldised, need ei tohiks sõltuda ajast ja poliitikast. Näiteks: kuna puu kõige õrnemad osad on koorealune kambium ja mullas olevad juured, tähendab nõue, et kasvavaid puid ei tohi kahjustada, koore- ja juurevigastuste vältimist.

Seadusesse ei ole võimalikki sisse kirjutada kõike, mida vigastuste vältimiseks teha ei tohiks ja siin ongi tegu reeglitega, mis võiksid olla üldmõistetavad kirjutamata reeglid: ei tohi siduda puu ümber traate-kette-paelu, ei tohi elavasse puusse lüüa naela-kirvest jms, ei tohi laduda puuriitasid kasvavate puude najale või vahele ega raskete masinatega sõita puude juurestikul, kui pinnas on pehme.

Mehaaniliste juure- ja koorevigastuste vältimine vähendab seenhaiguste levikut, värskete okaspuukändude kiire töötlemine tõrjevahendiga aitab juurepessu (tuntuim seenhaigus) levikut tõkestada.

Kahjuks on metsainsenerid ja metsurid sunnitud metsatöid tehes mõnikord tegema otsuseid ja tegusid, mis ei lähe kokku kutse-eetikaga, ja tundma südametunnistuse piina. See tekitab stressi ja rikub inimestevahelisi suhteid.

Täiskasvanud inimene enamasti tajub väga hästi, mida tohib teha, mida mitte, selleks ei ole vaja ja ei jõuagi kõiki õigusakte lugeda. Küll aga on vaja heast tavast rääkida, korraldada selleks arutelusid, teavitada inimesi interneti kaudu, teha koolitusi...

Järjepidevus on katkenud

Kas teatakse näiteks, et hea mustikamets hävib lageraielangil, sest mustikas ei talu suvist otsest päikesepaistet? Kas ikka on meeles, et raiejäätmeid ei jäeta radadele, sihtidele ja kraavidele?

Kahjuks näitab tänapäev tihti, et põlvkondade järjepidevus on metsanduse hea tava mõttes katkenud.

Sellest tuleb uuesti rääkima hakata.



NÄIDE

Hea tava

Loos kirjeldatud konfliktolukorra põhjal arvan, et heaks tavaks on alljärgnev.

- Võõrale kinnistule ei langetata metsa ega jäeta raiejäätmeid.

- Raiest antakse teada naaberkinnistute omanikele.

- Masinatega ei sõideta võõral kinnistul maaomanikku teavitamata ja temaga kooskõlastamata.

- Raidmeid ja metsamaterjale ei virnastata võõrale maale maaomaniku loata.

- Raie ajal hoitakse raielank ja laoplatsid prügist ning jäätmetest puhtad.

- Raielangi puhastamisel jälgitakse, et koristatakse ka langiga piirnevate teede ääred, sihid ja laoplatsid.

- Teed, metsarajad ja sihid hoitakse okstest ja raiejäätmetest puhtad.

- Metsamaterjale ei virnastata vastu kasvavaid puid.

- Masinate lõhutud teed taastatakse sõidetavaks ja roopad tasandatakse.

- Loodusele ja maaomanikele tehtud kahjud heastatakse vabatahtlikult.

- Pärast raiet peab olema langi väljanägemine ilus ja metsamaa uuenemisvõimeline.

Allikas: Vello Keppart