LANGUSTREND JÄTKUB: Eesti sigade ja piimalehmade arv kahaneb
„Viimase kahe aasta jooksul on Eesti piimalehmade arv vähenenud ligi kümnendiku võrra ja sigade arv viiendiku võrra. Valitsuse viimaste aastate otsused loobuda üleminekutoetuste maksmisest on tunduvalt võimendanud turukriisi mõjusid. Piimatootjate toetused on umbes kolmandiku võrra langenud ja sealihatootjatele pole kaugeltki kompenseeritud taudipiirangutest tekkinud kahjusid. Valitsuse hiljutine kava maksta alles tuleval aastal piimatootjatele 4,6 miljonit eurot kriisitoetust on võrreldav piimatootjate ühe kuu kahjude suurusega, kuid kriis on tänaseks kestnud juba 20 kuud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Ainuüksi tänavu esimeses kvartalis oleme jälle piltlikult öeldes kaotanud 300-pealise lauda täie piimalehmi. Samuti on viimase kolme kuuga tühjaks jäänud vähemalt kolm suuremat sigalat. Maapiirkondade elanikele tähendab see, et lühikese ajaga on sisuliselt neljas Eestimaa vallas tegevuse lõpetanud ühed suurimad kohalikud tööandjad ja tööta on jäänud paljud inimesed,“ selgitas Sõrmus.
Sealihatootjatele on sigade Aafrika katku leviku tõttu seatud väga karmid kauplemispiirangud, mille tõttu on sealiha kokkuostuhind drastiliselt langenud. Piimasektoris on turuhind tootmiskuludest ligi kolmandiku võrra madalam. Mõlemas sektoris ei kata turuhind juba pikemat aega tootmiseks tehtavaid kulutusi. Piima- ja sealihasektori keerulise olukorra taga on mitmed poliitilised otsused, nagu näiteks majandussanktsioonid Venemaale ja administratiivsed piirangud sigade pidamisel ning sealihaga kauplemisel.
