Laske rahus röhitseda
Baskini naljalugu "Lehm või auto" leidis nende vahel hulga sarnasusi. Olnuks keskkonnateemad toona sama aktuaalsed kui praegu, oleks vanameister osanud sketši pikkida nalju ka nende gaasiväljutamisharjumustest.
Vaatamata arvukatele pealkirjadele, kus mäletsejate elutegevuse delikaatsemaid külgi globaalsete kliimamuutustega seostatakse, ei tundu teema asjaga seotud osapooltele kuigi naljakas.
Nimelt väitis maailma toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) mõne aasta tagune uuring, et umbes 18% kasvuhoonegaase tuleb karjakasvatusest, ületades seejuures ka transporti. Keskkonnainspektoritele teeb muret ennustus, mille kohaselt 2050. aastaks on loomapidamisest tulevate kasvuhoonegaaside kogus kahekordistunud.
Arusaadavalt vallandus seejärel tänini kestev ülemaailmne vaidlus. Kõik on loomulikult huvitatud puhtamast keskkonnast, paremast toidust ja kliima stabiliseerumisest, ent arusaamad selle saavutamiseks on huvigrupid vastasleeridesse jaganud.
Ainult kõrbes ei ole metaani
Karjatatavat maad on ligikaudu veerand kogu maismaast. Enamik karjamaid asub veevaestes piirkondades, kuid suur osa nendest on oma väärtust kaotanud ülekarjatamise tõttu.
Umbes viiendik maismaal elavatest loomadest on põllumajandusloomad, kelle suur arv ohustab bioloogilist mitmekesisust. Põllumajandusloomade pidamisest tuleb üle kolmandiku inimtegevuse tagajärjel tekkinud metaanist.
Umbes selliseid argumente kuulete keskkonnakaitsjate suust, kes püüavad inimesi kliimamuutuste leevendamise eesmärgil veenda taimetoitlasteks hakkama.
Kindel on see, et metaan on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Tõenäoline on, et elanikkonna arvukuse kasvu tõttu peetakse rohkem ka metaanitootjaid - lehmi, kuna paremini elavad inimesed tahavad paremini süüa.
Samas on tegu lihtsama probleemiga kui transpordist tuleva süsihappegaasi ohjeldamine. Kinnistes lautades on võimalik metaani koguda ning teadlased usuvad, et metaani eraldumist võib muuta, varieerides sööda omadusi.
Iga lehm väljutab mitusada liitrit metaani päevas ning suurem osa gaasist eritub röhitsedes. Korrutage see 1,3 miljardiga, mis on maal karjatatavate veiste ligikaudne arv ning saate tulemuseks küllaltki arvestatava koguse.
FAO prognooside kohaselt tuleks suuremate probleemide vältimiseks vähendada karjatamist poole võrra. Tarbijad saaksid oma osa anda väiksema lihatarbimisega. Kui inimesed vähendaksid oma lihatarbimist 20%, tähendaks see kasvuhoonegaasi tekke osas sama, kui nad vahetaksid oma tavalise auto sääst-
likuma vastu.
Piirkonniti on olukord muidugi erinev. Suur osa mäletsejalistest elab Aafrika savannides metsikult. Samas on maailmas piirkondi, kus rohumaade lopsaka kasvu tõttu on liha ja piima tootmine väga tulus tegevus. Lisaks moodustab loomapidamise mõttekust kahtluse alla seadvast statistikast suure osa Amazonase troopiline ala, kus loomade karjatamisega on tegeldud väga ammustest aegadest.
Tegelikult toodavad metaani taimsest materjalist toituvad bakterid - ükskõik kas mäletsejate vatsas või mujal. Kui mäletsejaid poleks, kõduneks söömata rohi ning niisketes tingimustes eralduks samuti metaani. Ainuke maastik, kus metaani ei eraldu, on kõrb.
Kõhuhäda pole vaja ravida
Loomakasvatajad on solvunud, kuna tunnevad, et poliitikud teevad neist keskkonnavaenlased. Nende panust toidutootmisel püütakse ebaõiglaselt vähendada, väites, et veiste vatsas käärimisel tekkiv metaan suurendab tunduvalt kasvuhoonegaaside emissiooni ning mõjutab seeläbi kliimamuutusi.
EL on teinud ettepaneku gaasi väljutavate põllumajandusloomade maksustamise abil kliimamuutustega võidelda. Suurima surve alla satuvad ilmselt Iirimaa ja Taani loomakasvatustööstused. Iiri põllumeeste ühendus on lubanud sellekohaste nõudmiste jõustumise korral Lõuna-Ameerikasse kolida.
Vastusena loomakasvatuse löögi alla sattumisele on välja pakutud muid valdkondi, kus kasvuhoonegaaside vähendamist mõttekam korraldada oleks. Paljude arvates tuleks suuremat tähelepanu pöörata metaani tekkele üha soojenevatelt tundraaladelt, vulkaanidest, atmosfääri veeauru soojenemisest ning kahanevate nafta, maagaasi ja kivisöe varude põletamisest.
Kergemini seeditavat sööta
Nobeli rahupreemia võitja Rajendra Pachauri kutsus hiljaaegu ühes oma kõnes riike üles loomakasvatusest tulenevate kasvuhoonegaaside emissiooni vähendama. Esimesena reageeris Austraalia põllumajandusminister, kes eraldas 26 miljonit dollarit metaani vähendamise võimaluste uurimisele.
Teadlased on püüdnud leida näiteks söödalisandeid, mis peaksid veistel gaasi eraldumist vähendama. Teisest küljest võib söödaratsioonide muutmine loomade heaolu ja tervist tõsiselt kahjustada. Näiteks võib suurem teravilja osakaal söödas, mis vähendaks metaani teket, põhjustada jalahädasid.
Kõik võtted, mis on suunatud mäletsejate röhitsuse vähendamiseks, on teatud mõttes nende bioloogilise õiguse rikkumine. Nende "kõhuhäda" ei ole tarvis ravida, eriti loomade heaolu ohtu seades.
Mäletsejad on miljonite aastate jooksul arenenud superefektiivseteks taimse materjali ümbertöötlejateks, mida enamik loomaliike teha ei suuda. Laske lehmadel rahulikult röhitseda!