03.09.2010, 00:00
Lätist tulnud punahirved sihivad Süda-Eestit
Vaikselt, aga kindlalt hõivavad Läti poolt tulnud punahirved Mandri-Eestit – mitmes piirkonnas, kus alles 10–20 aastat tagasi oli ime hirve kohata, võib neid nüüd lausa karjas näha.
FOTO:
Eesti punahirvede kaardil on tähtsaimal kohal Hiiu- ja Saaremaa, kus kunagi sisse toodud loomade järeltulijaid on kokku vähemalt 2300. Mandri-Eestis on kunagisest Mustjärve hirveaiast lahti pääsenud loomade järeltulijaid väikeste kogumitena Lääne-Virumaal (vähemalt 80) ja Jõgevamaal (üle 30). Ülejäänud Mandri-Eesti hirved jäävad Lätimaaga piirnevatesse maakondadesse. Pärnumaal Saarde vallas, Tihemetsa kandis nähti 25 aastat tagasi vahel mõnda üksikut imelooma hirve, kes sealsetest metsadest läbi kõndis. Tänavu kevadel loendas Tihemetsa jahiselts oma piirkonnas 60 hirve, kes elavad seal püsivalt. “Talvel, kui täiesti teadlikult tekitasime hirvedele haavikulangi, kogunes sinna umbes kolmekümnepealine kari ja nüüd suvel on märgata nende head juurdekasvu,” ütles Tihemetsa jahiseltsi juht Väino Lill. Tihemetsa kant on Pärnumaa hirveasurkonna (kokku vähemalt 180) Süda-Eesti poolseim piirkond. Kuna hirve küttimissoovitusi jagavad teadlased praegu vaid Saare- ja Hiiumaa jahimeestele, on mandril elavate hirvede käekäik kohalike jahimeeste endi otsustada. Tihemetsa kogemuse järgi on Jäärja suunalt tulnud hirved suhteliselt kiiresti paikse asurkonna tekitanud. Miks võtab hirvede tulek Tallinna alla aega kuni 150 aastat?