Laudaehitus jääb pooleli
Eelmise aasta lõpul sai Jõgevamaa Perevara AS keskkonnateenistuselt loa rajada Kassinurme 1300 lehma mahutav karussell-lüpsiplatsiga vabapidamislaut. Plaanid on läbinud kolm avalikku arutelu ja projekt valmis. Nüüd ütleb firma juht Alo Teder, et kevadel algama pidanud ehitus lükkub edasi teadmata kaugusse.
"Laut läheb maksma 70 miljoni krooni ringis ja plaane hakkasime pidama juba viis aastat tagasi. Investeering on hädavajalik, sest praegused kuus väikest lauta on ajast ja arust," selgitas Teder.
Praegu, mil piima kokkuostuhind on 3.80 ja ka teraviljahinnad langenud, pole uue lauda ehitamine jõukohane. Pankadega peetakse laenuläbirääkimisi, kuid väga suuri lootusi sellele panna ei saa ning ega praeguste hindadega laenu tagasi maksta suudakski.
"PRIAst tahaks toetust küll, aga pole mõtet, sest ainult selle eest ei ehita," lisas Teder.
Uue, 600kohalise farmi ehituse on tulevikku lükanud ka Agro Piima kontserni kuuluv Tammsaare OÜ. "Tõe ja õiguse" mail tegutseval põllumajandusettevõttel on keskkonnaluba olemas ja projekt valmis, aga tõe ja õigusega on lood kehvad.
"Kuulume Agro Piima gruppi, mille kõik ettevõtted loetakse üheks üksuseks. PRIA investeeringutoetust antakse aga üksuse, mitte farmide kohta. Maksimaalsest 7,8 miljonist kasutas Aravete suurema osa oma robotlauda jaoks ära.
Kui Tammsaarde farm ehitada, peavad omanikud sellesse raha panema," selgitas olukorda Tammsaare OÜ juhatuse esimees Agu Sammelselg. Praegu on sealsed loomad neljas eraldi nõukogudeaegses
farmis ja ühes neist käib söötmine lausa käsikäruga.
Superfarmid seisavad
Superfarmi ehitamise plaanid on seisma pannud ka Väätsa Agro. Väätsa keskasula külje alla tulnuks koguni 2000pealine uus suurfarm. Plaan põhjustas mitmeid teravaid arutelusid kohalike elanikega. Nii näeb Väätsa Agro loomakasvatusjuht Urmas Juhvelt ka rahapuuduse helgemat poolt: saab viimistleda projekti, otsida farmile sobivaim asukoht ning inimestel on aega järele mõelda.
Nende farmide elu, kes peavad uue lauda ehitamise rahapuudusel edasi lükkama, muudab keeruliseks teadmine, et aastaks 2010 tuleb sõnnikumajandus viia vastavusse veeseadusega. See tähendab uute lägahoidlate ehitamist või vanade sõnnikuhoidlate põhjalikku rekonstrueerimist. Kui nagunii plaaniti kaasaegse lauda rajamist, polnud vanade sõnnikuhoidlate peale mõtet kulutada. Nüüd tuleb see töö ikka ette võtta.
Lisaks ehitusplaanide edasilükkamisele leidub neidki, kel laudaehitus rahapuudusel lihtsalt pooleli jäi. Üks neist on Metsaküla Piima AS.
Pool lauta sai valmis
Firma juhi Jaan Metsamaa sõnul hakati ehitama kaheksa robotiga lauta, mis mahutab 600 lehma. Praegu on valmis pool laudast, kus hakkab tööle neli DeLavali lüpsirobotit. Loomad tahetakse valmis poolde sisse tuua juba kuu aja pärast.
Teine pool seisab. Laudakarp on küll valmis, kuid sees pole tehtud midagi. Ehituse seiskumine on seadnud ettevõtte silmitsi mitme murega. Kuna lüpsirobotid vajavad tööks plusskraade, tuleb kasutusele võetav laudapool kuidagi nii soojaks saada, et seal vesi ja piim ei külmuks.
Paar aastat tagasi, kui uue lauda ehitamist kavandati, hakkas AS Metsaküla Piim vasikaid ostma, et need uue lauda valmimise ajaks lehmadeks saaksid.
Mullikad poegivadki veebruaris-märtsis ja siis on lüpsilehmi ligi 600. Selle hulga jaoks pole Metsaküla Piimal hetkel lüpsikohtigi.
"Praeguse piimahinnaga ei saa ise ehitada ega pangalt laenata. Tänaste rahavoogude plaaniga ei maksa panka minnagi," põhjendas Metsamaa lauda pooleli jätmist. Tema hinnangul kuluks teise poole valmimiseks 2-3 miljonit.
"PRIAst pole saanud sentigi. 9. septembril andsime taotluse sisse, kaks kuud hiljem avastati, et üks dokument on puudu. Viisime puuduva dokumendi juurde, aga menetlusaeg lükkus automaatselt 90 päeva edasi. Kui saaksime PRIA toetuse kätte, oleks laut varsti valmis," on Metsamaa kindel.
Praegu kehtib PRIA toetatud loomakasvatusehitiste kohta nõue, et hoone tuleb valmis ehitada kahe aasta jooksul. Metsaküla Piimal hakkas kaks aastat jooksma 2008. aasta juulis.
Kui nüüd ehitus seisma jääb ning 2010. a valmis ei saa, võib juhtuda, et ei saa ka toetust. Et seda ei sünniks, pakub firmajuht välja lahenduse: arvestades praegusi piimahindu ja maksmise venimist, võiks PRIA pikendada investeeringu teostamise tähtaega vähemalt aasta võrra.
Maris Sarv-Kaasik, PRIA pressiesindaja
2007.-2008. aasta esimeses taotlusvoorus sai meetme 1.4.2 raames (investeeringud loomakasvatusehitistesse) toetust küsida nii 2007. aastal tehtud kui ka kavandatavate kulutuste kohta.
2008. aastal maksti välja enam kui 108,5 miljonit krooni toetust. Investeeringute kogumaht oli 281,4 miljonit.
Selle summa sees on nii väljamakstud toetused kui omaosalus. Makseid tehti 50 projektile.
Paljudel on ehitised alles pooleli ja kuludokumendid esitamata. Neid võib esitada kuni neljas osas. Investeerimissuutmatuse tõttu on siiani tagasi võetud vaid üks taotlus.
