Lausvihm maamessi ei seganud

                     
Maaleht
Lausvihm maamessi ei seganud
Foto: Lii Sammler

"Vihmane ilm on hea, siis ei saa kodus nagunii midagi teha!" ütleb Urmas Kull Järvamaalt, kes reede lõuna ajal Maamessil kohvikust vihmavarju ja kõhutäidet otsis.

Ilmast räägivad teisedki messikülalised. Kui valdav osa põllumeestest ütleb, et aeg messil ringi vaadata on sobiv, kuna põllutööd veel ei käi, vaid väetisekülvikuga on mõned ringid teha saanud, siis mitu aastat viljelusvõistlusel edukas olnud Lõuna-Eesti teraviljakasvataja Erki Oidermaa teatab, et tema alustas juba varase odra külvamist. Maamessilt otsib ta aga laotõstukit, et seemneviljakotte laos kergem teisaldada oleks.

Külvitehnika poole vaatab ka Harjumaa põllmees Rein Riga. "Arvan, et ostame Väderstadi külviku, see tundub kõige kindlam," arutleb Riga.

Kevad annab head saagilootust. Nii ütleb põllumajandusteadlane Peeter Viil, kelle hinnangul enamikus osas Eestist on orased väga hästi talvitunud. Kahe nädala eest tulnud külm küll ehmatas neid veidi, kuid praegu olevat pilt üle kogu Eesti kena.

Põllutehnikat on pisut rohkem kui varem, pearõhk taas traktoritel ja randaalidel. Hoopis huvitav on aga mopeedauto. Pealtnäha auto nagu auto ikka, aga lube pole vaja ning maksimumkiirus on 45 kilomeetrit tunnis.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.