Lausvihm maamessi ei seganud

                     
Maaleht
Lausvihm maamessi ei seganud
Foto: Lii Sammler

"Vihmane ilm on hea, siis ei saa kodus nagunii midagi teha!" ütleb Urmas Kull Järvamaalt, kes reede lõuna ajal Maamessil kohvikust vihmavarju ja kõhutäidet otsis.

Ilmast räägivad teisedki messikülalised. Kui valdav osa põllumeestest ütleb, et aeg messil ringi vaadata on sobiv, kuna põllutööd veel ei käi, vaid väetisekülvikuga on mõned ringid teha saanud, siis mitu aastat viljelusvõistlusel edukas olnud Lõuna-Eesti teraviljakasvataja Erki Oidermaa teatab, et tema alustas juba varase odra külvamist. Maamessilt otsib ta aga laotõstukit, et seemneviljakotte laos kergem teisaldada oleks.

Külvitehnika poole vaatab ka Harjumaa põllmees Rein Riga. "Arvan, et ostame Väderstadi külviku, see tundub kõige kindlam," arutleb Riga.

Kevad annab head saagilootust. Nii ütleb põllumajandusteadlane Peeter Viil, kelle hinnangul enamikus osas Eestist on orased väga hästi talvitunud. Kahe nädala eest tulnud külm küll ehmatas neid veidi, kuid praegu olevat pilt üle kogu Eesti kena.

Põllutehnikat on pisut rohkem kui varem, pearõhk taas traktoritel ja randaalidel. Hoopis huvitav on aga mopeedauto. Pealtnäha auto nagu auto ikka, aga lube pole vaja ning maksimumkiirus on 45 kilomeetrit tunnis.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
1815. aasta aprillis toimus Indoneesia saarestikus aastatuhande võimsaim vulkaanipurse.
Tiit Pruuli: Hipiajastu ülim vabadus on möödas
Tiit Pruuli on mees kirju minevikuga, ent mida aeg edasi, seda enam tahab ta teha neid asju, millel oleks jääv väärtus, ning soovib, et ka riigijuhid püüaks näha asju pikemas perspektiivis.
Kirjanik, rändur ja ettevõtja Tiit Pruuli ütleb, et ei taha enam tegelda asjadega, millel paari aasta pärast mingit tähendust pole, ning tõdeb, et endaga rahul olev maailm libiseb hirmutavalt kiiresti allavoolu.
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.