Lausvihm maamessi ei seganud

                     
Maaleht
Lausvihm maamessi ei seganud
Foto: Lii Sammler

"Vihmane ilm on hea, siis ei saa kodus nagunii midagi teha!" ütleb Urmas Kull Järvamaalt, kes reede lõuna ajal Maamessil kohvikust vihmavarju ja kõhutäidet otsis.

Ilmast räägivad teisedki messikülalised. Kui valdav osa põllumeestest ütleb, et aeg messil ringi vaadata on sobiv, kuna põllutööd veel ei käi, vaid väetisekülvikuga on mõned ringid teha saanud, siis mitu aastat viljelusvõistlusel edukas olnud Lõuna-Eesti teraviljakasvataja Erki Oidermaa teatab, et tema alustas juba varase odra külvamist. Maamessilt otsib ta aga laotõstukit, et seemneviljakotte laos kergem teisaldada oleks.

Külvitehnika poole vaatab ka Harjumaa põllmees Rein Riga. "Arvan, et ostame Väderstadi külviku, see tundub kõige kindlam," arutleb Riga.

Kevad annab head saagilootust. Nii ütleb põllumajandusteadlane Peeter Viil, kelle hinnangul enamikus osas Eestist on orased väga hästi talvitunud. Kahe nädala eest tulnud külm küll ehmatas neid veidi, kuid praegu olevat pilt üle kogu Eesti kena.

Põllutehnikat on pisut rohkem kui varem, pearõhk taas traktoritel ja randaalidel. Hoopis huvitav on aga mopeedauto. Pealtnäha auto nagu auto ikka, aga lube pole vaja ning maksimumkiirus on 45 kilomeetrit tunnis.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Lüpsjad varem pensionile? (5)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.