Lehmad räägivad meiega. Kuulakem
Metall — näiteks mõni piirdetoru — saab säravaks nühitud, kui see pole õige koha peal ning segab lehma loomulikku käitumist.
Niisuguseid tarkusi õpetas Eesti, Läti ja Leedu loomaarstidele ja müügiesindajatele hollandi kolleeg Joep Driessen.
Ta kutsus nägema laudamaailma läbi lehma silmade ning tõlgendama neid signaale, mida lehm saadab.
Ebamugavates oludes toodab lehm vähem, on haigem ning praagitakse rutem välja. “Õnnelik lehm, õnnelik farmer”, on kirjas ka Joep Driesseni visiitkaardil.
“Palju asju annab paremaks teha väga väheste kulutustega,” teab koolitaja, kes on käinud farmereid nõustamas 37 riigis.
Laudapõranda libedust testib Joep Driessen tantsu- ja uisukatsega. Tantsukatse käigus püüab testija end ühe jala peal seistes ümber oma telje keerutada, uisukatse ajal aga uisusammu imiteerides mööda sõnnikust vahekäiku libistada.
Vähetähtis pole lehmadele ka sotsiaalne pool — milline on looma koht karja hierarhias ning kas ta tunneb end selles seltskonnas mugavalt ja turvaliselt või saadab teda pidev hirm ning terroriseerivad karjakaaslased.
Uus diagnoos — farmeriit
Esimene õppepäev peeti Tartumaal Andre talus. Sealse lauda analüüsimine algas vestlusest omanike Mae ja Aivar Alvistega.
Lisaks lauda ja loomade üldandmetele uuris Driessen omanike arvamust probleemide kohta. Langenud tiinestuvus ja sõraprobleemid, arvasid omanikud.
Seejärel asuti otsima vastuseid küsimustele nii lauda kui ka lehmade kohta. Kas on piisavalt valgust — nii et saaks ajalehte lugeda, kas loomad on vaiksed või närvilised, kui suur osa loomi sööb või mäletseb, kas loomad pikutavad või on püsti.
Kõigist neist märkidest saab midagi välja lugeda ning kui vaja, siis parandada.
“Sageli nimetavad farmerid peamisteks probleemideks udarapõletikke ning emakapõletikke, kuid need on varasemate tegematajätmiste tagajärjed,” teab Joep Driessen. Kui algsed põhjused kõrvaldada ning lehma elu muutub paremaks, vähenevad ka haigestumised.
Õppepäeva käigus tuli kasutusele ka uus mõiste — farmeriit. Kui muidu on iit-lõpulised haiguste ladinakeelsed nimetused, siis farmeriidiks nimetas Driessen farmerite teadmatusest või hoolimatusest loomale põhjustatud kannatusi.
Kas me sellist lauta tahtsimegi?
Kui lehmad räägiksid, oleks vastus sellele küsimusele paljudes lautades “ei”.
Sadu lautu näinud Joep Driessen tõdeb, et nii mõnigi kord pole lauda projekteerimisel arvestatud seda, mis loomale kõige parem, vaid näiteks betooni- või konstruktsioonitootja huve.
Lehmade paradiisi pole tema oma koolitajatöö ajal veel leidnud, sest farmeril tuleb alati leida kompromiss sissetulekute ja väljaminekute vahel.
Andre talu esmapilgul ideaalilähedases laudas, kus veidi rohkem kui 100pealises karjas aastane piimatoodang lehma kohta on 9650 kg ning keskmiselt üks udarapõletik kuus, leiti mitukümmend detaili, mida võiks muuta.
Driessen arvas, et kui nad viiksid praktikasse näiteks 5 soovitust, võiks lehmade keskmine aastatoodang tõusta veel ligi 500 kg.
Näiteks leiti, et ööseks võiks põlema jätta ainult kaks valgustit lüpsirobotite kohal. Teiseks lihtsalt muudetavaks asjaks on söödalava piirde tõstmine 10–15 cm, et vähendada sööda raiskamist.
Esmalt lubaski Aivar Alviste muuta lehmade söödalava — kui torusid veidi ümber paigutada, hakkavad lehmad paremini sööta kätte saama ning sööta pudeneb vähem loomade jalge alla.
“Väga hea, kui keegi väljastpoolt tuleb ja vaatab laudas ringi,” jäi Aivar Alviste õppepäevaga rahule.
Päev tunnustatud koolitajaga õpetas teda märkama hulka pisidetaile, millele siiani ei osanud tähelepanu pöörata, kuigi kõiki soovitusi arvestada pole mõttekas või võimalik. Paljud probleemid olid Alvistetele ka varem teada, kuid parendamised lükkuvad rahanappuse tõttu edasi.
Veterinaaridest said koolituse järel sertifitseeritud “Lehma signaalide” nõustajad. Koolitus toimus farmiauditi programmi “Peremehe pilk” raames.
“Peremehe pilk”
- Dimela farmiauditi süsteem “Peremehe pilk” on kuuest moodulist koosnev hindamise süsteem, mis jälgib nii loomi, farmikeskkonda kui ka söötmist ja pidamist.
- “Peremehe pilk” aitab farmeril välja selgitada kriitilised punktid ja pakub välja ökonoomseima lahendustee.
- “Peremehe pilgu” läbiviimisel teeb Dimela koostööd ka EMÜ teadlastega.
- 28. jaanuaril on Dimela aastasümpoosion Oisus, kus Eesti loomaarstid ja -kasvatajad kohtuvad taas ka Joep Driesseniga.
