Lehmad taanduvad lammaste ees

Kuigi lihaveiste arv on Eestis järjest suurenenud, jääb veiseid ja veisepidajaid siiski iga aastaga vähemaks ning tõenäoliselt lõpetavad alla 100pealise karja omanikud tegevuse järgmise kolme aasta jooksul.

Loomataudide ennetamiseks vajalike andmete registreerimise ja toetuste menetlemise käigus kogutud info põhjal on veisekasvatus Eestis taandumas ja lambakasvatus üha populaarsem.

Veiste arv hakkas vähenema 2003. a, kui oli PRIA registris kokku 262 696 veist, mis on 1458 looma võrra vähem kui aasta varem. 2006. a juuli lõpu seisuga oli veiste koguarv 264 116 ja tänavu esimese poolaasta lõpul 249 721. Ajavahemikul 2002. a lõpust kuni 2007. a lõpuni vähenes Eestis veiste arv 21 687 looma võrra.

 Maakondadest on veisepidamine taandumas Harjumaalt, kus on loomade arv aastatel 2002-2008 vähenenud 24,2%. Seevastu Hiiu-, Saare- ja Valgamaal on toimunud veiste arvu väike suurenemine. PRIA registrite osakonna juhataja kt Kiido Levini hinnangul on sellele kindlasti kaasa aidanud ammlehmade eest makstav toetus.

"Heameel on tõdeda, et kui üldiselt piimaveiste arv väheneb, siis ohustatud tõugude hulka loetud eesti maatõugu veiste arv on tõusujoones ning ka siin ei saa mööda vaadata ohustatud tõugude pidamise eest makstava toetuse mõjust," nendib Levin. 2007. a maksti seda toetust 706 veise eest 2,1 mln krooni.

Veisepidajad on ilmselgelt taanduv tööjõuliik meie põllumajanduses: 6 aastaga on nende arv vähenenud 52,56%. Kui 2002. a esimese poolaasta lõpul oli Eestis  15 211 veisepidajat, siis tänavu juuli lõpuks oli nende arv vähenenud 7216ni.

"Vaadates kõiki trende veisepidajate ja veiste arvudes, võib öelda, et piimaveiste kasvataja, kel on alla 100 looma, lõpetab suhteliselt suure tõenäosusega tegevuse järgneva kolme aasta jooksul," seisab PRIA värskes aruandes. "101-300 piimaveise pidajad on samuti küllalt raskes olukorras, sest piimaveiste eest makstavad toetused on tootmisest lahtiseotud, mistõttu karja suurendamisel jääb toetus arvutatuna iga looma kohta järjest väiksemaks."

Lammaste arv suurenes aga ajavahemikul 2000. a lõpust 2007. a lõpuni 3,4 korda. Tõeliseks lambapidamise kantsiks on juba ajalooliselt kujunenud Saaremaa, kus oli tänavu juuli lõpu seisuga 12 677 lammast. Lammaste arvult teisele kohale jääb Valgamaa 8159 lambaga.

1. oktoobril saab PRIA põllumajandusloomade registri asutamisest 8 aastat.

 

Karja suurus	Veised	Lihaveised	Piimaveised
31.12.2000	236 268	1524	234 744
31.12.2001	256 597	3855	252 742
31.12.2002	264 154	7067	257 087
31.12.2003	262 696	10 259	252 437
31.12.2004	252 398	12 221	240 177
31.12.2005	254 549	14 501	240 048
31.12.2006	250 850	18 261	232 589
31.12.2007	242 647	23 191	219 276