Lehmade ja lindude arv on vähenenud
2008. a 31. märtsi seisuga oli vabariigis 244 700 veist (-3%), sealhulgas 104 400 (-6%) piimalehma, 364 300 (+2%) siga, 100 500 (+1/314%) lammast ja kitse ning 1 579 700 (-5%) lindu.
PRIA põllumajandusloomade registrisse oli 2008. a 31. märtsi seisuga kantud 244 671 veist, sh 104 362 piimalehma, lisaks 7162 lihalehma, 62 346 lammast ja 2052 kitse (tabel 2).
Kõige enam oli veiseid Järvamaal - 32 290, järgnesid Lääne-Virumaa 30 647 ja Pärnumaa 24 059 veisega. Piimalehmi oli samuti kõige rohkem Järvamaal - 15 745, järgnesid Lääne-Virumaa 12 780 ning Pärnumaa 10 672 lehmaga.
Lambaid kasvatatakse enim Saaremaal, kus neid oli 31. märtsi seisuga 10 775, järgnesid 6189 lambaga Valgamaa ning 4860 lambaga Võrumaa. Kitsekasvatus on kõige rohkem arenenud Pärnumaal, kus 31. märtsil 2008. a oli neid registrisse kantud 367, Saaremaal oli 254 ja Läänemaal 185 kitse.
Piima toodeti 2008. a I kvartalis statistikaameti andmetel 167 200 t, mis oli 2007. aasta sama perioodiga võrreldes 3800 t ehk 2% enam. Lehmade arv oli väiksem, kuid lehma kohta lüpsti piima 133 kg rohkem.
Piimatööstustele realiseeriti 150 200 t 4%-lise rasva- ja 3,3%-lise valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti 58% (+3%), kõrgemasse sorti 40% (-1%) ning I sorti 2%. Varutud piimakogus suurenes 8500 t ehk 6% võrra. Kokkuostetud piim moodustas kogutoodangust 90%.
Käesoleva aasta I kvartalis oli keskmine piima kokkuostuhind oluliselt kõrgem kui eelmisel aastal, ulatudes jaanuaris 5236 kroonini tonn, veebruaris oli see 5259 kr/t ning märtsis 5249 kr/t. Nii kõrget kokkuostuhinda ei ole viimastel aastatel olnud. II kvartalis on oodata piima kokkuostuhindade olulist langust.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu andmeil ehitati või rekonstrueeriti aastatel 2003-2007 111 piimakarja farmi 35 728 lehmakohaga. Seega oli 2008. a alguseks üle 1/3 lehmadest uutes või rekonstrueeritud farmides.
2008. aasta I kvartalis toodeti tapaloomade ja -lindude elusmassi kokku 26 806 t, mis on 2007. aastaga võrreldes 1217 t ehk 5% rohkem.
2008. a I kvartalis oli sealihatoodang elusmassina 15 986 t, mis on 1827 t enam kui 2007. a. Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 106 700 siga, saadi ligi 8600 t liha. Sea lihakeha keskmine mass oli 78 kg. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangus oli 63%, mis on parim näitaja taasiseseisvunud Eesti ajal. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 24.40 kr/kg.
Põrsaid sündis 2008. a I kvartalis 171 900. See on 2600 põrsast ehk 1% vähem kui eelmisel aastal. Sellest tulenevalt ei ole oodata aasta esimesel poolel sealihatoodangu märkimisväärset kasvu.
Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning PRIA registrisse oli neid 2008. a 31. märtsi seisuga kantud 24 462. Kõige enam oli hereforde, järgnesid aberdiin-anguse, limusiini ja šarolee tõugu veised. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli 2008. a I kvartalis 20%.
Vasikaid sündis 2008. a I kvartalis 27 300, mis on 1100 vähem kui möödunud aastal.
2008. a I kvartalis toodeti Eestis veiseliha eluskaalus 6306 t, mis on 925 t ehk 13% vähem kui eelmisel aastal. Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud veistest saadi 2171 t liha, mis on 355 t vähem kui eelmisel aastal.
Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a jaanuaris 18.19 kr/kg, veebruaris 16.85 kr/kg ning märtsis 16.21 kr/kg. 2007. a maksti veiseliha eest enam: jaanuaris 19.69 kr/kg, veebruaris 17.27 kr/kg ja märtsis 20.37 kr/kg.
2008. a I kvartalis toodeti lamba- ja kitseliha elusmassina 301 t, mis on 27 t ehk 10% rohkem kui 2007. aastal. Ühelgi meie taasiseseisvumise aastal ei ole lamba- ja kitseliha veel nii palju I kvartalis toodetud, kuid osatähtsus kogu lihatoodangu tapamassis on vaid 1% piirimail.
Euroopa Liidu suuremates lambaliha tootvates riikides 2008. a I kvartalis tootmine vähenes ning hinnad olid 2002.-2006. a keskmisest madalamad. Samal ajal on vähenenud ka lambaliha tarbimine.
Lindude arv oli 2008. a 31. märtsi seisuga 1 579 700, mis on 82,4 ehk 5% vähem kui eelmisel aastal. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangu tapamassis oli 2008. a I kvartalis 17%.
2008. a I kvartalis toodeti meil 28 227 000 muna, mis on 18 314 000 ehk 35% vähem kui eelmisel aastal. Munatootmise vähenemise peamine põhjus on üha tihenev konkurents Leedu, Läti ja Soome tootjatega. Oma osa tootmise vähenemises on kahtlemata 2006. ja 2007. a esimesel poolel linnugripi kartuses tehtud veterinaarsetel piirangutel, mis keelustas tibude ja noorlindude müügi avalikel turgudel ning laatadel. 2007. a lõpetas Newcastle'i haiguse puhang munade tootmise OÜ-s Abja Muna, kuid nüüdseks on see seal taastatud..
AS Tallegg hukkas möödunud aastal Newcastle'i tõve tõttu ligi veerand miljonit munakana, mistõttu 2007. a IV kvartalis ja käesoleva aasta I kvartalis munade tootmine Eestis oluliselt vähenes.
Kui 2007. a I kvartalis saadi kana kohta 65 muna, siis käesoleva aasta samal perioodil 66 muna.
PhD Matti Piirsalu, Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik
Loe täpsemalt juunikuu Maamajandusest
