Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 8232 kg ja eesti punasel tõul 7539 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4551 kg.
2012. aastal oli ühes maakonnas keskmine piimatoodang üle 9000 kg ja veel kuues maakonnas üle 8000 kg. Kõrgeima toodanguga lehmad on Tartumaal (9108 kg), Põlvamaal (8521 kg), Lääne-Virumaal (8337 kg), Jõgevamaal (8243 kg), Raplamaal (8190 kg), Järvamaal (8154 kg) ja Pärnumaal (8098 kg).

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:
kuni 100 aastalehmaga Lea Puur (32 aastalehma (karjas 31)) – 11391 kg,
üle 100 aastalehmaga Soone Farm OÜ (189 aastalehma (karjas 207)) – 11451 kg.

2012. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:
3–10 aastalehmaga karjadest Ilme Lee Raplamaal (7 lehma);
11–100 aastalehmaga karjadest Riina Kalajõgi Järvamaal (11 lehma);
üle 100 aastalehmaga karjadest Hiiu Agro OÜ Hiiumaal (139 lehma).
Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 337 karja 23 507 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 3449 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Saaremaal (3462), Lääne-Virumaal (3023) ja Läänemaal (2904).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis limusiini tõugu (5832), seejärel aberdiin-anguse (5761) ja herefordi (4226) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam limusiini tõugu veiste arv 872, aberdiin-anguse tõug 696 ja simmentali tõug 648 veise võrra.

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:
Osaühing Saare Veisekasvatus Saaremaal – 703 veist;
Virika Farm OÜ Järvamaal – 537 veist;
Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 426 veist.

Sigade jõudluskontrollis oli 1.jaanuari seisuga 33 seafarmi ja 15 282 siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 29 sea võrra.

Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 13,2 elusat põrsast pesakonnas. Järgnes Osaühing Markilo (Lääne-Virumaa), kus vastav näitaja oli 13.
Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati samuti Saimre Seakasvatuse Osaühingus ja Osaühingus Markilo (11,7).

Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid parimate lihaomadustega sead Osaühing Pihlaka Farmile (Harjumaa), kus hinnatud sigade keskmine indeks oli 121,4. Viljakuse geneetilise hindamise keskmise indeksi (116,7) järgi olid parimad emised Osaühingus Viru Mölder (Lääne-Virumaa).