"Lehm annab praegu elu jooksul 2–3 vasikat, seda on vähe," ütleb Hollandi loomakasvatuse kursust eestvedava koolitusfirma VetVice lektor Joep Driessen. "Järelikult ei tunne lehm end hästi."

Igal looma ebatavalisel käitumisel on Driesseni sõnul oma põhjus. Et see leida, tuleb õppida vaatama elu laudas lehma silmade läbi.

Lehma kuus vabadust

CowSignalsi® kontseptsioon seisneb selles, et lehm peab saama igas olukorras liigiomaselt käituda ja tunda ennast laudas sama mugavalt kui karjamaal. Ainult siis on ta rahul ja õnnelik ning toob farmerile maksimaalse tulu.

Esmakordselt hakati farmiloomade heaolule tähelepanu pöörama eelmise sajandi 60. aastatel. 1965. aastal sõnastati Brambelli leping, kus olid kirjas farmiloomade põhiõigused ja -vabadused: loomal peab olema vabadus tõusta püsti, heita pikali, end ümber pöörata, end puhastada ja jäsemeid sirutada.

Farmiloomade heaolu komitee sõnastas 1979. aastal farmiloomade vabadused: mitte kannatada nälga ja janu, mitte tunda ebamugavustunnet, mitte tunda stressi, mitte olla haige ega vigastatud, mitte kannatada ebamugavustunnet, vabadus käituda liigiomaselt.

Samad põhimõtted on aluseks ka CowSignalsi® programmile. Kõikide loomade heaoluks ja selleks, et nad tunneksid end laudas sama hästi kui karjamaal, on vaja täita kuus olulist tingimust.

Ruum
Miski ei tohi takistada lehma juurdepääsu söödale, veele ega asemele. Vahekäigud peavad olema nii laiad, et lehmad saaksid üksteisest vabalt mööduda, samas ei tohi taradega moodustada tupikuid, kuhu karjas madalamal positsioonil asuvad lehmad võivad lõksu jääda.

Asemete piirded peavad olema paigutatud selliselt, et need võimaldavad lehmal mugavalt lamama heita ja tõusta. Eriti olulised on lautade põrandad: need ei tohi olla libedad ega liiga karedad.

Sööt
Igal lehmal peab kogu päeva jooksul olema vaba juurdepääs tasakaalustatud koostisega toidule. Lehma söömust saab hinnata vatsa täituvuse järgi, vaadates tagantpoolt tema vasakut külge – tühimik viimase roide taga peab olema täitunud. Kõrgetoodangulise lehma vatsa maht on umbes 150–200 liitrit, ta sööb päevas umbes 24 kg kuivainet ja väljutab 40 kg rooja.

Vesi
Kõikidele lehmadele peab kogu aeg kättesaadav olema puhtas veenõus puhas vesi. Vett tuleb vahetada iga päev. Veejoomine suurendab söömust ja nii annab lehm rohkem toodangut.

Valgus
Veised on päevase eluviisiga ja vajavad laudas päevas 14–16 tundi 200 luksi valgust. Näitlikult tähendab see, et igal pool laudas saab lehte lugeda. Öösel peaksid olema valgustatud söödavahekäigud ja robotid.

Õhk
Õhurikas, mitte liiga niiske laut on lehmadele parim. Värske õhu juurdevoolu saab reguleerida ventilaatorite, katuseluukide ja seinte abil.

Puhkus
Heaks piimaanniks ja jalgade terviseks on oluline, et lehmad saaksid segamatult lamada umbes 14 tundi ööpäevas. Mida mugavam ase, seda parem mäletsemine. Lamava lehma udarat läbib 30% rohkem verd kui seisval loomal – see suurendab piimatoodangut oluliselt.

Kui toote kõik kuus karjamaavabadust oma lauda katuse alla, on teie loomad terved ja õnnelikud.

CowSignals Eestisse

Eestis tegeleb CowSignalsi® programmiga veterinaarfirma Dimela, kelle inimesed kohtusid Joep Driesseniga esimest korda loomade tervise ja söötmise konverentsil 2009. aastal Uppsalas. Koostöö läks peagi käima, sest esiteks kattusid CowSignalsi® põhimõtted suurel määral Dimela farmiauditite süsteemi "Peremehe pilk" omadega ja teiseks on Joep Driessen suurepärane ja särav lektor.

2010. aasta jaanuaris viis Joep Driessen läbi Dimela ja selle Läti ja Leedu tütarfirmade müügiesindajatele 4-päevase koolituse, mille käigus omandati CowSignalsi® treeneri litsents.

Eestist on õigus CowSignalsi® auditeid läbi viia viiel treeneril: Katri Väänil, Diivi Põdersool, Valter Orrol, Arne Tuhkrul ja Johannes Suitsul.

Eesti loomakasvatajatele on Driessen esinenud neljal korral: 2010. aasta Dimela aastasümpoosionil lehma signaalidega, 2011. sügisel sõrasignaalidega, selle aasta jaanuaris teemal "Vasikast mullikaks" ning taas CowSignalsi® baaskursusega.

Praegu käib Hollandis äge mõttevahetus farmi suuruse teemal, mis on samuti seotud lehmade heaoluga. Koostöös VetVice’iga käis 2011. aasta kevadel Hollandis farmiehitust õppimas 16 Eesti farmijuhti; detsembris toimus Tartus VetVice'i laudaehitusspetsialisti Bertjan Westerlaani farmiehitusseminar ja kolm hakkajamat farmi said päevase individuaalnõustamise.

Vaata võõra pilguga

Iga päev oma keskkonnas töötades kaob värske vaade ja silm harjub väikeste lohakustega. CowSignalsi® kursusel nimetatakse seda farmipimeduseks. Kui aga lauta astub keegi võõras, kas naaberfarmer, loomaarst või konsulent, paneb ta neid väikesi vigu tähele.

Sama olulised on SOT-id – Seletamatud Olulised Tähelepanekud. Tavaliselt märkab peremees oma lehmade käitumises ilminguid, mida ta ei oska seletada. Neid tuleks hoolikalt uurida ja jõuda arusaamisele, millest see on tekkinud, kas see võib põhjustada kahju või viitab mõnele haigusele.

Selleks teevad CowSignalsi® ja Dimela "Peremehe pilgu" asjatundjad farmi ülevaatuse ja arutavad seal nähtut koos omanikuga. Koostöös farmiga kogutakse võimalikult palju taustainfot, nagu loomade arv, väljalüps, piima somaatiliste rakkude arv jne.

Järgneb töö farmis, kus töötabelite abil hinnatakse lauda üldist olukorda, karja kui terviku käitumist ja kümne üksiklehma seisukorda. Töötabeli alusel koostatakse nimekiri viiest positiivsest ja viiest negatiivsest nähtusest ja reastatakse need olulisuse järjekorras. Alustatakse nende kitsaskohtade likvideerimist, mis nõuavad kõige vähem raha ja aega.

Loomakasvataja võib oma tööga täiesti rahul olla ainult siis, kui kõik farmi ülevaatusel püstitatud eesmärgid on täidetud: igal lehmal on pehme ase (paks lahtine materjal, nagu liiv, põhk, turvas, kompost jne); igal lehmal on piisavalt ruumi, et ta saaks oma pead ettepoole liigutada, kui ta püsti tõuseb; kõik lehmad saavad kõndida ja püsti tõusta ilma valuta; lehmadel ei ole poegimisperioodi stressi.

Tänu neile audititele on paljudes Eestimaa farmides olukord oluliselt paranenud. Näitena võib tuua Kure Mõisat, Pae Farmerit ja teisi firmasid. Kolme aasta jooksul on läbi viidud 94 auditit 52 farmis.

Terve loom toob tulu

Kuigi võib tunduda, et CowSignals® keskendub ainult lehmade heaolule, nende poputamisele ja hellitamisele, siis nii see siiski ei ole. Kui lehmale luuakse lehmaväärsed tingimused, saab ta loota ka tõupotentsiaalile vastavat toodangut. Hoides lehmi tervetena, pikendame nende karjaspüsimist ja see suurendab omaniku tulu.

LISATEAVE:

- Firma VetVice loodi Hollandis 1997. aastal.

- Selle alusepanijateks olid loomaarstid Joep Driessen ja Jan Hulsen ning teised loomakasvatusega tegelevad spetsialistid. Palju väärtuslikke kogemusi saadi koostööst farmeritega.

- CowSignalsi® seminaride ja praktikumidega on Joep Driessen ja tema kolleegid esinenud enam kui 45 riigis.

- Lisaks annab firma välja farmeritele ja loomaarstidele mõeldud praktilisi käsiraamatuid. Eduka loomapidamise põhialused on kokku võetud raamatus "CowSignals®", mida on tõlgitud 20 keelde ja müüdud enam kui 100 000 eksemplari.

- Eraldi raamatutena on ilmunud "Vasikast mullikaks", "Sõra signaalid", "Sigimine", "Udara tervis", "Farmiehitus" ja "Robotlüps".

- Dimela vahendusel on eesti keelde tõlgitud raamatud "Lehma signaalid" ja "Vasikast mullikaks", peatselt on ilmumas "Sõrasignaalide käsiraamat".

KOMMENTAAR:

Rita Sardis, AS Veskimäe juhatuse esimees

CowSignalsi® kursus on eriti hea neile, kes pole loomakasvatust õppinud, näiteks mina olen hoopis agronoom.

Kuulasin CowSignalsi® loengut nüüd juba teist korda. Kuna avasime just uue robotlauda, panin seekord tähele rohkem seda poolt, mis käis vabapidamise kohta – vahekäigud, värvad, söötmiskohad… Panin kõrva taha selle, et Veskimäe karja suuruse jaoks on vaja rohkem jooginõusid ning arvan, et panengi neid juurde.

Palju oli ka varemkuuldut või seda, mida olin ka ise kaalunud, loengult sain mitmele oma mõttele ja otsusele kinnitust. Oli ka selliseid tähelepanekuid, mida olin lehmade käitumise osas ka ise teinud, ent ei osanud neid tõlgendada.

Ja muidugi on lektor Joep Driesen väga hea: teda on huvitav jälgida ja kõik, mis ta räägib, on arusaadav.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Maamajandus 3/2012.