Leivavilja saamisega suuri raskusi
Kui Ida-Virumaa viljakasvataja Aare Vent 29. augusti hommikul oma Uhaku karstialal asuvaid põlde vaatama läks, nägi ta, et Purtse jõe säng ajab üle ja vesi tulvab mühinal põllu poole. Jälle oli terve öö lakkamatult sadanud ja suur osa viljast külili.
"Kui poolteise kuu norm tuleb ühe ööga maha, siis pole imestada, et hommikuks on nisupõld külili," kirjeldas 400 hektaril vilja kasvatav Vent olukorda, mis pühkis tal tänavuse saagilootuse. "Rukki sain peaaegu kätte, aga kaod on suured - 20 protsenti kindlasti, viimased koormad oli juba söödavili, enam toiduvilja ei saa. Lootsin, et nisu ja odra koristamise ajaks lähevad ilmad paremaks, aga nüüd on needki viljad läinud."
Vendi hinnangul oleks vaja vähemalt nädala jagu kuivi päevi, enne kui ta taas põllule saab. Ja kui kuiva ilma veel tulebki, siis vilja kvaliteet on juba nii palju langenud, et loodetud hinda selle eest enam ei saa.
Vihm rikkus rekordsaagi
Nädalavahetusel ja esmaspäeval pidas küll kuivemat ilma ja suurem vesi taandus, kuid põllud jäid endiselt märjaks. Agaramad põllumehed püüdsid sajuhoogude vaheajal koristada nii palju saaki kui võimalik.
"Mõtlesin, et ootan ühe päeva ja hakkan siis koristama, aga siis tuli jälle vihm peale," tunnistas Järvamaa Türi valla talupidaja Koit Teder, kellel samuti vili põllul kvaliteeti kaotamas.
Olukord on kurb üle Eesti. Padise teraviljakasvataja Priit Rosenberg tunnistas, et jätab osa vilja maha. Tallinna külje all Jüris tegutsev talupidaja Arnold Põldmäe ütles, et üritab sajuhoogude vaheaegadel korraga kaks kombaini ühele põllule saata: üks aitab teist, kui porisse kinni jäävad.
"Kui kombain sõidab mööda põldu, siis vesi loksub heedri all," kirjeldas Tartumaa viljakasvataja Ants-Endel Sõrra olukorda esmaspäeval, kui taevas üle pika aja päikest näitas ja kombainerid põllule meelitas. "Midagi ei ole teha, vili kasvab peas juba. Rukist läks osa toiduks, aga nüüd tuleb kõik söödavili, varsti ei saa enam söödaks ka."
Tartumaal viljakasvatusega tegeleva Haage Agro OÜ juhatuse liige Andres Härm tõdes, et tänavu jääb viljakasvatusest pool tulu saamata. "Töö ja kulud on tehtud ja n-ö vormistamine käsil, aga ilm ei lase," nentis Härm ja lisas, et nende piirkonnas sadas augustis pea kahe kuu normi jagu vett maha.
"Kombainid ei ole juba nädal aega põllule saanud," ütles Härm läinud nädala reedel. "Eelmisel neljapäeval võtsime vihmaga ühe rukkiriba ära. Nisu juba peas kasvab, ei kõlba varsti enam isegi loomasöödaks mitte."
Haage Agro põldudel läks viljakoristus lahti juulis ja Härmi hinnangul võib see tänavu kesta oktoobrini.
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteaduri ja viljakasvatuse eksperdi Peeter Viili hinnangul on tänavu saak põldudel vägev. Kui läinud aastal oli Eestis teraviljade saagikus kõigi aegade kõrgeim - keskmiselt 3 tonni hektarilt - ning parimatel põldudel küündis saak üle 5 tonni hektarilt, siis tänavu olnuks talinisu- ja -rapsisaagid Viili hinnangul veelgi suuremad.
"Aga vihmadega saagi kvaliteet langeb ja leivavilja saamisega tekib raskusi," möönis teadlane.
"Tulu jääb saamata, sest kuivatuskulud on kindlasti suuremad kui mullu."
Kulutused on meeletud
Aare Vent nentis, et rukki kuivatamisega kulus tal tänavu sama kogus kütust mis eelmisel aastal terve vilja peale kokku. "Vilja hind on langenud ja väetis, kütus, traktorite hooldus, tagavaraosad, õlid, määrdeained - kõik on läinud kallimaks."
Seda, et vilja hind on praegu madalseisus ning kütuse ja väetise hinnad üleval, rõhutas ka Koit Teder, kes on samuti matnud maha lootuse tänavu oma põldudelt toiduteravilja saada - vili juba peas kasvab. "Kulu on meeletu. Kui hakata märga vilja hirmsasti aurutama, ei tule enam ots otsaga kokku."
Teder lisas, et nisu oleks mõtet hakata koristama kolmandal kuival päeval - siis ehk saaks veel vilja, mida tasuks kuivatada.
"Mehed pingutavad vihma vaheaegadel kõvasti, päevased koristused on ligi 200 tonni kombaini kohta, see on meeletu võtmine," tõdeb Peeter Viil, kelle selgitusel pole mõtet vihmaga põllule minna, sest koristuskadu on suur.