Keskkonnaametile pakkus liit välja, kuidas võiks jahindusnõukogude töökorda täpsustada. Jahindusnõukogud tegutsevad uue seaduse järgi kõikides maakondades. Nõukogudesse kuuluvad nii jahimeeste, maaomanike kui ka riigiametnike esindajad.

Jahindusnõukogude otsustega on igaühel võimalik tutvuda interneti vahendusel keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee), kust leiab koosolekute protokollid. Näiteks juulis on arutatud põdra küttimise limiite ja avaldatud arvamust karude küttimise asjus. 

Erametsaliidu ettepanek on, et nii korraliste kui erakorraliste koosolekute puhul nõukogu esimees, kelle roll on koosolek kokku kutsuda, kooskõlastaks selle toimumisaja teiste liikmetega vähemalt kaks nädalat varem.

Pakuti ka välja, et nõukogu koosolek oleks otsustusvõimeline mitte vähemalt 1/2 liikmete kohaloleku, vaid vähemalt 2/3 liikmete kohaloleku korral, ning et koosolek ka lindistataks.

Keskkonnainspektsioonile kui kontrollijale saadetud kirjaga tuletas erametsaliit üldisemalt meelde eramaal liikumise reegleid: "...suvised jahid metsseale ning sokule on juba käimas ning paljudel juhtudel kütitakse ulukeid perioodil, mis jääb ka päikeseloojangu ja päikesetõusu vahele. Leiame, et keskkonnainspektsioon peaks uue jahiseaduse valguses kontrollide käigus tuvastama ka, kas jahimehel on õigust sel ajahetkel kinnisasjal viibida..."

Uue seaduse järgi tuleb kinnisasjal jahi pidamiseks sõlmida maaomanikuga leping. Kui lepingut ei ole ja maaomanik pole ka spetsiaalselt jahti omal maal keelanud, tohib piiramata või tähistamata kinnisasjal jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni.

25. juunil on erametsaliit oma kodulehele (www.erametsaliit.ee) riputanud maa jahindusliku kasutamise lepingu soovituslikud vormid. Sealt leiab nii pikema kui lühema variandi, mida igaüks saaks oma vajaduste järgi täiendada. Pikem variant on varustatud kommentaaridega, millest lepingu sõlmijad omakorda abi saavad.

Liit rõhutab lepinguvorme välja pakkudes, et kokkuleppe üheks osaks peaks olema kindlasti ka see, kuidas konkreetsel maal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. 


KOMMENTAAR

AIRA TOSS, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

Minu hinnangul on jahindusnõukogud päris hästi tööle hakanud. Arvestades seda, et jahindusnõukogudes töötavad inimesed vabatahtlikkuse alusel, ja nähes, kui palju aega sellesse rolli panustatakse, tuleb ju väga selgelt välja, et seda peetakse tähtsaks.
Kasutan võimalust, et tänada kõiki Eesti Erametsaliidu esindajaid maakondlikes jahindusnõukogudes nende suure panuse eest ja kutsun kõiki maaomanikke üles suhtlema oma esindajatega jahindusnõukogudes.

Need nõukogud ongi just kohad, kus maaomanike arvamust esindatakse maakonna tasandil jahinduse sihtide ja eesmärkide seadmisel.
See, et mõnes piirkonnas on jahindusnõukogudes rohkem erimeelsusi tekkinud, on igati loomulik. Need kogud peavad ju jõudma oma otsustes konsensuseni ja konsensuse saavutamine ei ole üldse lihtne eesmärk.

Kuid just konsensus on see, tänu millele jõutakse kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Konsensus erinebki enamuse diktatuurist.
Jahimeeste ja maaomanike vahelised lepingud on muidugi eesmärk ning see peaks olema eelkõige jahimeestele vajalik. Ilma lepinguta nad ju pärast päikeseloojangut jahti pidada ei saa, seega jääb lepinguta nende endi jahipidamisvõimalusi oluliselt vähemaks.