Lestapüük on tänapäeval ühemehetöö

Veel paarkümmend aastat tagasi tuli merele kala nõudma minna vähemalt kahekesi, üks paadisolija sõudis ja teine lasi võrke vette. Nüüd teeb enamuse raskest tööst ära tehnika: aerupaadi asemel on mootorpaat, õige suuna ja karide asukoha näitab kätte GPS ja kaardiplotter, võrgud koos kalaga vinnab paati võrguvints.

Imre Kivi, kes peab Kärdlas kalaäri ja valmistab mõrdasid, on ka kirglik kalamees ja rannakalur, kirjutab Hiiu Leht.

“See pisik on maast madalast sees – siin ei päästa enam miski! See on kui haigus: paar päeva ei saa merele ja juba kripeldab, imelik tunne on,” ütleb ta ise. Kala hakkas ta püüdma juba poisikesena, toona käsiõnge ja ripsiga, nüüd on püügiriistadeks võrgud-mõrrad.

Suvel on Hiiumaal kõige suurem nõudlus lesta järele. Kuid suvel liigub lest sügaval vees ja kaldast kaugel ning tülikas on nii sügavalt veest võrke üles käristada. “Aga nõudlus on suur, tuleb minna!” ütleb Imre, kelle sõnul ei jõua suvel nii palju kala püüda kui ostetakse. Siis toovad ka kutselised kalurid oma ülejäägid Kalaärisse müüki ja kätte ei jää midagi, kuigi kui ilmad on ilusad ja mehed merel, on kala kõigil.