Lihaveis ei ole ainult lihaloom
“Simmental on tõug, keda saab kasvatada ainult rohusöödaga. Aga ta vajab head karjamaad ja nuumafarmis kvaliteetset silo,” räägib Kalmer Visnapuu. Tema oli ka esimene lihaveisekasvataja, kes selle tõu seitsme aasta eest Eestisse tõi.
Eestis on simmentali tõug arvukuselt neljandal kohal. Kõige rohkem peetakse meil aberdiin-anguseid, hereforde ja limusiine. Need kõik on lihaveised, keda saab kasvatada rohumaadel ilma lisasöödata.
Simmental parandab ammlehmakarja
Kalmer Visnapuu alustas lihaveiste kasvatamist 14 aasta eest herefordi tõugu loomadega, et hoida korras oma esivanemate maad Lõuna-Eesti kuppelmaastikul Karula rahvuspargis. Praegu on tal kaks puhtatõulist simmentali karja ja üks herefordi oma. Lisaks tootmiskarjad ja nuumafarm Virumaal Piiral.
Visnapuu sõnul on hereforde lihtsam pidada, nad on vähenõudlikumad kui simmentalid ja sobivad seetõttu lihakarjaga alustamiseks hästi. Samas on nende liha rasvasem ja kasv veidi aeglasem kui simmentalil.
“Kui tulid kogemused, paranesid rohumaad ning suutsime toota kvaliteetsemat sööta, tuli edasi minna,” sõnab Visnapuu. Edasiminekuks valis ta simmetalid.
“Esimest korda nägin simmentale Soome ja Šveitsi lihaveisefarme külastades,” meenutab Visnapuu. Ta leidis, et herefordiga ristamiseks sobib simmental hästi, andes juurde suurust ja piimakust, ning ostis 2004. aastal esimesed kümme puhtatõulist mullikat.
“Lootsin, et saan tõumaterjali müüa,” avab mees toonase äriplaani, mis nüüdseks on edukalt ellu rakendunud. Tal on kokku 60 aretuses kasutatavat simmentali ammlehma, keda seemendab ETKÜst saadava tippspermaga ja müüb parimad järglased aretusloomadeks.
Simmentali tõugu kasutatakse paljudes riikides ammlehmakarja parandamiseks. Selle au on ta ära teeninud oma heade emaomaduste ja piimakuse tõttu.
“Iga lihaveisekasvataja eesmärk on saada võimalikult ühtlane ammlehmakari,” selgitab Visnapuu. “See annab võimaluse eri pulle kasutades saada sellist tüüpi nuumloomi, mida turg meilt ootab.” Simmentalilt saab tema sõnul korraliku nuuma puhul kõrge lihakusklassiga rümba ja väga maitsva liha.
Pooleaastaseks saanud vasikate hulgas teebki Kalmer Visnapuu valiku: kas nad sobivad tõuloomadeks, ekspordiks või nuumloomadeks.
Rohumaid tuleb karjatada, mitte niita
Kalmer Visnapuu sõnul on Eestis levinud lihaveisekasvatusmudel selline, et nuumaloomi peetakse farmis, kus neile antakse head silo ja odrajahu, ammlehmi aga mahedalt koos vasikatega rohumaal.
“Eestis on 400 000 hektarit rohumaid,” ütleb Visnapuu. “Lihaveisekasvatajad hooldavad sellest poolt ja areng jätkub.” Tema teada on Eestis, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, rohumaid protsentuaalselt kõige rohkem.
“See, et pool meie rohumaadest on lihakarjakasvatajate kasutada, on väga oluline. Vastasel korral kuuluksid need peamiselt hooldusniitmise alla – neid niidetakse toetuse saamise eesmärgil, kulutatakse energiat, raisatakse ressursse. Lihakarjakasvatajad muudavad tegelikult päikeseenergia veiselihaks.”
Lisaks sellele hinnatakse kõige rohkem just karjamaalt pärit liha. See on nii lõhna, maitse kui värvi poolest parim. Seda kinnitavad Visnapuu sõnul maailmas tehtud uuringud ja Eesti tippkokkade hinnangud.
Rohusöödal kasvatatud loomade liha sisaldab rohkelt antioksüdante, A- ja E-vitamiini, kasulikke happeid. Väiksem on aga kalori- ja rasvasisaldus. Tänu sellele, et loom on toitunud looduslikest taimedest, on liha maitse tugevam ja nüansirikkam.
Visnapuu lisab, et lihaveisekasvatus on vajalik riigi põllumajandusmaastike mitmekesisuse jaoks. Üks karjakasvataja suudab korras hoida sadu hektareid põllumajanduslikke ja poollooduslikke maastikke.
“Kui põllumajandusmaastik on korras, rohumaad hooldatud ja puisniidud karjatatud, siis võib kindel olla, et kusagil seal lähedal tegutseb mõni tubli lihakarjakasvataja,” ütleb Visnapuu. “Lihaveisekasvataja loob oma tegevusega keskkonna nii turismile kui maalilaagrile.”
Eesti levinumad lihaveisetõud
2011. aasta 31. märtsi andmed
| Tõug | Ammlehmi | Kokku |
| Hereford | 3 699 | 10 580 |
| Abeerdiin-angus | 3 609 | 10 427 |
| Limusiin | 3 219 | 9 401 |
| Simmental | 573 | 2 924 |
| Šarolee | 537 | 2 343 |
| Šoti mägiveis | 558 | 1 692 |
- Eestis on kokku 41 055 lihaveist.
- Ammlehmi on kokku 12 917.
- Kõige rohkem on lihaveiseid Saaremaal (5541), Läänemaal (4881) ja Raplamaal (4156).
Allikas: PRIA
Huvitavad eksponaadid
- Belgia sinist tõugu pulli toovad näha talunikud Kadri ja Peeter Kotisse Põlvamaalt Linajärve talust.
- Sellest tõust võib näha ka maaülikooli farmis kasvanud mullikat.
- Vallo Kruusimägi Lääne-Virumaalt Hannora OÜst tuleb näitusele šarolee noorpulliga.
- Lea Teiteri juurest Jõgevamaalt tuleb näitusele aubraki tõugu pull.
- Kaido Kõivult Põlvamaalt pärineb emane šoti mägiveis.
- ETKÜ näitab herefordi, simmentali, aberdiin-anguse ja limusiini noorpulle.
- Lisaks lihaveistele saab näha ka piimatõuge: maakarja, holsteini ning eesti punast tõugu.
