Lihaveis vajab korralikku söötmist
Nüüdsel ajal pööratakse lihaveiste realiseerimisel üha suuremat tähelepanu kvaliteedile ning veisekasvatajad on tihti valiku ees: kas nuumata ja realiseerida veised lihaks või müüa nad Eestist välja elusloomadena?
Mõlemal juhul on eduka lihaveisekasvatuse ning kõrgekvaliteedilise veiseliha toomise eelduseks ammlehmade hea viljakus ja pikk eluiga, vasikate madal suremus ja väike haigestumus ning nuumloomade kõrge massi-iive. Eespool mainitud tulemuste saavutamise eeltingimus on lihaveiste optimaalne söötmine ja loomade hea tervis.
Kehaehituse areng
Nii piima- kui lihaveisekasvatuses on oluline tagada vasikatele hea kasvualgus. Õige söötmine ja pidamine vasika varases elustaadiumis mõjutab suuresti looma hilisemat juurdekasvu.
Hilisemaks edukaks kasvuks peavad vasikad saavutama maksimaalse lihasmassi ja luustiku ehk tugiaparaadi arengu. Eriti oluline on see just lihaveisekasvatuses, kus maksimaalne juurdekasv peaks olema saavutatud enne 15. elukuud.
Perioodil sünnist kaheksanda elukuuni toituvad lihaveiste vasikad peamiselt emapiimast. See on aeg, kui noorloomad saavutavad suurima osa oma tugiaparaadi kasvust. Tugiaparaadi lisakasv esimese kaheksa elukuu jooksul tagab suurema turjakõrguse. Sellise looma luustik on paremini arenenud. Parema luustiku ja kehaehitusega loomad on võimelised saavutama suuremat lihasmassi (rümba kaalu) optimaalse kasvuperioodiga.
Kompenseerivast söötmisest tuleks hoiduda, sest see põhjustab loomade kasvus ebaühtlust.
Esimese ehk tugiaparaadi kasvuperioodi ratsioonid peaksid olema suure mineraalide ja vitamiinide (eriti kaltsiumi ja fosfori) sisaldusega, samuti peaksid need sisaldama rohkelt valku ning struktuurset ja seeduvat kiudu. Elutähtis on piisav koguproteiini tase ratsioonis – see soodustab kasvu ja vatsa arengut. Energia ja valgu tasakaal peaks kalduma kõrge proteiini- ja keskmise energiasisalduse suunas. Kindlasti peaks vasikatele võimaldama kvaliteetset startersööta.
Juurdekasv võõrutusel
Enne võõrutust peavad noorloomad kindlasti saama nende kasvueale sobivat startersööta ning selle pealt kokku hoidmine ei ole majanduslikult põhjendatud. Hästi arenenud tugiaparaadiga ja suure vatsa mahuga tugevad noorloomad on võimelised karjamaaperioodil saavutama suurema söömuse kaudu ka suurema ning soodsama juurdekasvu.
Ka karjatamisperioodi algul peaks noorloomad kindlasti saama startersööta, kuna rohusöödast ei suudeta veel omastada vajalikku kogust toitaineid. Tuleb silmas pidada ka seda, et ema piimakus hakkab tasapisi langema samal ajal, kui vasika päevane toitainete tarve üha suureneb.
Katsesöötmisel on tõestatud, et startersööta saanud loomade kehakaalu juurdekasv 150päevaselt oli 58 kg suurem kui nendel vasikatel, kes ei olnud starterit saanud. Peale selle ei ole vasikas ilma starterita piisavalt ette valmistatud võõrutuseks. Nii juhtubki tihti, et karjatamise algul ja ka võõrutusel tekib kasvu seiskumine või ka kehamassi kadu 10–30 kg eluskaalust esimese kuu jooksul.
Päevane juurdekasv peaks olema sel perioodil pullikutel 0,7 ja 1,1 kg vahel ning lehmikutel 0,6 ja 1 kg vahel. Arvestama peab muidugi ka tõugude erinevust.
Proteiinid silos
Veiste nuumamisega tegelevad loomakasvatajad on praeguses majandusolukorras aina suurema ülesande ees – leida võimalusi kasumlikkuse tõstmiseks. Juurdekasvu parandavad ja söödaväärindust tõstvad söödalisandid on muutunud seetõttu üha vajalikumaks.
Realiseerimisel saadavat hinda ja ostusöödale tehtavaid kulutusi on kasvatajal raske kontrollida – need määrab ära turu olukord.
Selleks et saavutada paremat juurdekasvu, peaks loomadel suurenema silo söömus. Silos peaks olema säilinud võimalikult palju värskes rohus olevaid loomale vajalikke toitaineid, eelkõige omastatavaid proteiine. Aeg-ajalt on vaja üle vaadata ka nõuanded silo tegemiseks. Tootjad peavad endale teadvustama, et kvaliteetne silo on lihaveistele meie tingimustes parim ja odavaim põhisööt.
Kui karjatamisperioodil saavutab noorveis juurdekasvu keskmiselt 1 kg päevas, siis miks seesama hein siloks tehtuna annab mõni kuu hiljem söödana loomadele juurdekasvu tihti ainult 500 g päevas? Vastus on lihtne – silos on tekkinud oluline proteiinide kadu.
Söödas leiduvaid proteiine vajavad loomad oma kehamassi suurendamiseks. Kohe pärast heina niitmist algab selles olevate omastatavate proteiinide lagunemine ja muutumine mittevalgulisteks lämmastikühenditeks, mida loomad ei saa efektiivselt kasvuks kasutada.
Analüüsid näitavad, et toorproteiini sisaldus silos on võrreldes niitega sama, kuid erinevus seisneb proteiini olemuse muutumises mitteproteiinseks lämmastikuks. Seega langeb selle väärtus looma- söödana.
Vajalikud lisandid
Kuidas siis peatada neid kadusid sööda väärtuses? Kasutades silosäilituslisandeid, tagatakse niite kiire valmimine, mis ongi võtmeks, et takistada proteiinide lagunemist ja sellega kaasnevat söödaväärtuse kadu. Peaaegu 90% värskes heinas leiduvatest proteiinidest on võimalik õigete silotootmistavade ja kindla silokindlustuslisandi kasutamisega säilitada loomale omastatavatena.
Lisandita toodetud silos võib loomadele omastatava proteiini protsent langeda alla 40%, mis osutab sööda väärtuse langusele. Alltechi silosäilitustehnoloogia Sil-All4x4 teaduslikud farmikatsed on tõestanud, et kiire piimhappelise fermentatsiooni käivitamisega on võimalik ära hoida omastatava proteiini kadusid ja tagada silo säilivus söötmisperioodiks.
Lihaveis on aretatud nii, et looma lihasmass suureneb võimalikult palju, kulutades iga kg juurdekasvu saavutamiseks minimaalselt sööta. Nüüd kui Eestis on palju väga kõrge aretusväärtusega (kasvupotentsiaaliga) loomi, tuleb arvestada igale tõule ja tema kasvuperioodile omaste vajalike toitainete tarbe katmist.
Söödakasutuse ja juurdekasvu vahekorra parandamiseks on vaja toetada vatsa tööd. Seeläbi on võimalik saavutada suuremat kuivaine söömust. On vaja leida lahendus, kuidas loomad just lõppnuumal saavutaksid suurema ööpäevase juurdekasvu ja piisava rasvasuse.
Üle 20 aasta on Alltechi rahvusvahelistes uurimiskeskustes tehtud uuringuid elusa pärmikultuuri Yea Sacc1026 kasutamisest loomasöödas, et leida võimalus, kuidas tõsta loomade maksimaalset söömust, kuivaine tarbimist ja toitainete omastatavust. Seeläbi on tootjatel võimalik saavutada suurem juurdekasv ja kasum.
Teadlased on tõestanud, et eluspärm Yea-Sacc1026 modifitseerib vatsa keskkonda, lubades loomal saavutada maksimaalset kasvu. Yea-Sacc stabiliseerib vatsa pH-d, hoides ära vatsa pH kõikumised ja atsidoosi. Samuti stimuleerib see kiudu seedivate bakterite kasvu vatsas, mille tulemuseks on suurem päevane söömus.
Pidage meeles
- Igal lihaveise tõul on erinevad vajadused söötmise ja pidamise osas.
- Iga loom on olenevalt vanusest, soost ja tõust vastuvõtlik eri terviseprobleemidele.
- Ammefarmide eesmärk on saada igalt ammelt aastas üks terve tugev vasikas.
- Vasikate suremus ei tohiks olla üle 7%.
- Piisav kogus kvaliteetset ternespiima ning varajane startersööt on üliolulised, ennetamaks vasikate võimalikke tervisehädasid ja saavutamaks kiiret kasvu.
- Terviseprobleemid toovad kaasa haiged vasikad ja madala juurdekasvu. See vähendab farmi kasumlikkust.
- Õige söötmisega saab tõsta loomade organismi stressitaluvust, mitmed teised veisekarja tervisemured on samuti otseselt seotud söötmisega.
- Vajalik on adekvaatne mineraalide lisasöötmine, hoidmaks ära puudusseisundeid. Põhisöödad ei kata mineraalide tarvet.
- Lihaveisekasvatuse kriitiliste näitajate kontrollimiseks söötmises on iga farmi jaoks oluline süsteemsus ja tulemuste pidev analüüsimine.
