Lihaveised kosuvad laudas paremini kui lumehanges
Eesti üks moodsamaid lihaveiselautu asub Läänemaal Linnamäel Arne Tamme talus. See on poegimislaut, kus elavad lõpptiined ammlehmad, poegivad seal ära ja veedavad koos vasikatega nende esimesed elunädalad.
“Üksi lehm ei lähe enne karjamaale, kui on kindel, et lehmaga on kõik korras, et vasikas on terve ja saab piima ning kosub,” ütleb perenaine Anne Pool konkreetselt. Varem poegisid ammlehmad kevadtalvel vanas kolhoosilaudas, suvel-sügisel aga metsa all.
“See metsa all poegimine ei kõlba kuhugi!” teatab perenaine. “Vihmaste ilmadega sünnivad vasikad pori sisse, ema ei lase lähedale abistama, peale selle on herefordidel komme poegimise ajaks peitu pugeda, aberdiin-angused aga kipuvad vihaselt lapsi kaitsma, pärast ei saa vasikat kätte, et talle number kõrva panna…” loetleb ta lihaveiste õues pidamise vigu.
Hästi läbi mõeldud laut
Uus laut tehti täpselt permees Arne Tamme ettekujutuse järgi. Sellel on kõrgust ja avarust. Põhjatuulte eest kaitseb loomi sein, lõuna pool, kus paistab kõige rohkem päikest, on aga lahtine söödalava.
“See on tore vaadata, kui loomad kevadel esimeste päikeseliste päevadega siia sööma tulevad,” räägib peremees. “Nad ei pea midagi söömagi, juba päikeselt saavad nad energiat ja E-vitamiini.”
Arne Tamm vaatas enne ehitusotsuse tegemist ära palju lihaveiselautu nii Skandinaavia maades, Briti saartel kui USAs. Enamik peremehi tutvustas oma lautu hea meelega ega varjanud ka nende vigu.
“Mul olid kindlad tingimused,” selgitab Tamm. “Esiteks – piisav kõrgus ja laius, et saab suure tehnikaga sõnniku välja vedada. Teiseks – puhas õhk. Sa võid siia lauta tulla iga riidega, mingisugust haisu juurde ei jää. Kolmandaks – piisavalt valgust, nii päikesevalgust kui ka elektrivalgustust. Kui vaja, võin iga kell tuled põlema lüüa, et loomi kontrollida, ravida või anda poegimisabi. Edasi – fikseerimisvõimalus. Selleks on spetsiaalne lõastus, mille abil võin looma kinni panna, et vajalikke protseduure teha. Ja grupeerimisvõimalus – reguleeritavate ja teisaldatavate aedade ning väravatega võin luua loomadest täpselt nii palju gruppe kui parasjagu vaja.”
Lüpsikarjast priiks
Uue lauda ehitus läks lahti 2009. aasta sügisel, kui PRIA projekti toetuskõlblikuks pidas. Terve 2009.–2010. aasta karmi talve ja pool suvegi käis ehitus. Sügisesed poegijad said oma tähtsat tööd teha juba korralikes tingimustes.
Praegu on Arne Tamme karjas 200 lihaveist. Poegimine on seatud kahte etappi, kevadeks ja sügiseks.
Sügisesed poegijad on praegu uues laudas, kevadised hooldavad koos vasikatega rannakarjamaid Silma looduskaitsealal. Algul peeti piimalehmi, kes aga 1996.–1997. aastal, just enne Vene kriisi maha müüdi. “Mul oli juba 1989. aastal võimalus käia Soomes talus praktikal – Linnamäe kolhoos võimaldas viiel noorel minna kaheks kuuks Soome talusse praktikale. Seal nägin esimest korda ka lihaveiseid. Need hakkasid mulle kohe meeldima, kuigi kasvatama hakkamiseni läks veel kümme aastat,” ütleb Tamm.
Lihakarja peetakse talus alates 1997. aastast. Algul moodustasid selle holsteini ja lihatõugude ristandid. Esialgu katsetati nii limusiini kui šaroleega. Praegu on karjas herefordid, aberdiin-angused ja nende omavahelised ristandid.
“Anguse võtsime sellepärast juurde, et parandada lihaomadusi,” selgitab perenaine. Viimasel ajal ongi enamik lihaveisekasvatajate seltsi kaudu Rakvere kombinaati müüdud loomadest läinud keskmisse või kõrgemasse kvaliteediklassi.
Uute lihaveiselautade rida saab peagi täiendust, sest viimases taotlusvoorus määras PRIA loomakasvatusehitise investeeringutoetust kümmekonnale lihaveisekasvatajale.
KOMMENTAAR
Reet Toi
ETKÜ lihaveiste spetsialist
Aastate jooksul on Eestis ehitatud umbes kümmekond uut lihaveiselauta. Palju on aga nende jaoks renoveeritud vanu kolhoosilautu.
Kuigi lihaveist saab pidada ka lumehanges, on laudas nende elutingimused loomulikult paremad. Ka on sees pidamisel väiksem söödakulu, sest loom ei pea n-ö ilma kütma.
Kindlasti tuleks lihaveiseid laudas pidada poegimisperioodil, et loomi saaks jälgida, vajadusel abi osutada ja vasikad nummerdada. Hea, kui nad saavad laudas olla (ja vastavalt vajadusele väljas käia) ka talvel. Samuti peetakse intensiivsemaid lihaveisetõuge sees kolm-neli kuud enne müüki lõppnuumal,
et saaks neid tugevamalt sööta.
Baltimaade looma-kasvatajad: koos oleme tugevamad
Augustis kohtusid Saaremaal Baltimaade lihaveisekasvatajad, kes vahetasid kogemusi ning pidasid koostööplaane. Osalejad külastasid seitset Eesti tugevamat lihaveisefarmi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal.
Kuna Euroopa ja maailma suurriigid on end maailma veiselihaturul üsna jõuliselt sisse seadnud, leidsid Eesti, Läti ja Leedu lihakarjapidajad, et koos äri tehes oleme konkurentsivõimelisemad.
Nii käivitati kevadel koostöös Šveitsiga tervet Baltikumi hõlmav ühine turustamisprojekt Baltic Grassland Beef. Seda rahastab ja loomad ostab Šveitsi jaemüügikett COOP ning selle eesmärk on tarbida rohkem rohumaal ja koresöödal ökoloogiliselt kasvatatud veiseliha.
