Lihaveised ootavad tapamaja sabas järjekorras
Rakvere LK lõi Eesti lihaveisekasvatajate seltsiga käed kolm aastat tagasi. Siis hakati lihaveiste eest maksma kõrgemat hinda kui vanade piimalehmade eest ja saadeti poelettidele terve sari pehmest veiselihast valmistatud tooteid.
“Eelmistel aastatel pole loomi nii palju jätkunud kui Rakvere oleks võtnud,” kinnitab lihaveisekasvatajate seltsi juht Leino Vessart. Kombinaati oleks praegu võimalik saata kvoodist kaks korda rohkem ehk 70 looma nädalas.
Loomulikult saab veisekasvataja ka praegu viia oma loomad Rakverre, kuid üle kvoodi toodud lihaloomade eest makstakse tavaveiste hinda ehk kilo eest 15 krooni vähem.
Lihaveistele otsitakse turgu piiri tagant
Suvel polnud kvoodist lugu, sest enamik kasvatajaid laseb oma hoolealustel suvi otsa karjamaal värske rohuga maiustada. Sügise saabudes tahetakse aga osa loomi viimsele teekonnale saata, et ei peaks neid üle talve söötma. Nii ongi praeguseks juba 400 looma tapamajja pääsemise järjekorras.
“Lihaveiste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, aga siseturul ei ole veiselihatoodete maht eriti suurenenud,” toob Rakvere lihakombinaadi ostudirektor Tarmo Toomela välja piirangu seadmise põhjuse. “Tänavu on läbimüük natuke langenud.”
Tööstuse jaoks valmistab peavalu ka see, et neile toodud lihaloomade arv kõigub väga palju – viiest kuni saja loomani nädalas ja kõrgaeg on tavapäraselt sügisel. See ei võimalda ka poode ja restorane stabiilselt varustada.
“Kuna siseturu tarbimine ei näita tõusutrendi, saab kasv tulla vaid ekspordi arvelt,” märgib Toomela ja lisab, et nad otsivad lihaveisetoodetele turgu piiri taga.
“Ma ei usu, et nõudlus on vähenenud,” ütleb lihaveisekasvataja ja loomade ostu-müügiga tegeleva Estonian-A.C.B.-Vianco OÜ juhatuse liige Rainis Ruusamäe. “Lihaveisetoodete turustamisega ei ole lihtsalt piisavalt tegeldud.”
Ta arvab, et mahlasele ja pehmele veiselihale oleks, vaatamata suhteliselt kõrgele hinnale, rohkem ostjaid. Tuleb vaid usinamalt müügitööd teha.
Seni on Vianco saatnud piiri taha suguloomi, kuid eelmisel reedel saadeti Belgiasse esimene haagisautotäis nuumveiseid. Ta tunnistab, et seni pole olnud vaja nuumloomadele turgu otsida ja loodab, et edaspidi õnnestub Euroopasse viia töödeldud tooteid. See annaks siinsetele inimestele tööd ja tänu kõrgemale hinnale tooks Eestisse rohkem raha.
“Veiseliha tahetakse Euroopas järjest rohkem,” väidab Rainis Ruusamäe. “See on šanss meie maaelule. Arvestades rohumaa pindala, on Eestis võimalik toota massiliselt veiseliha.”
Loomad tuleb suuremaks kasvatada
Lihaveiseid võtab vastu ka Märjamaa lihatööstus, kuid nende mahud on tunduvalt väiksemad. TÜ Eesti Mahe liikmetel on võimalik sinna müüa 3–4 looma nädalas.
“Ega lihaveiste liha Eestis palju ei osteta,” tunnistab tööstuse juhataja Olavi Liblik.
“Kõige hullem on see, et seoses piimakriisiga hakkab jälle ristamine pihta,” ohkab lihaveisekasvatajate seltsi juht Leino Vessart. “Iga nädal inimesed helistavad ja küsivad, kuidas lihaveisekasvatusega alustada.”
Lihatõugu pulliga seemendatud piimalehma järglane läheb küll kirja lihaveisena, aga tema liha jääb oma pehmuses ja mahlakuses puhtatõulise lihalooma omale alla.
Seetõttu soovitab Vessart piimalehmade ristamise asemel need maha müüa ja lihaloomad osta. Ta prognoosib lihaveiste arvu kasvu kolme aasta jooksul 50 000 ligi ja siis sellel tasemel püsima jäämist.
Karitsu Rantšos 400 lihaveist pidav Vessart arvab, et praegused realiseerimisraskused on ajutised.
“Midagi katastroofilist siin ei ole,” kinnitab ta mitu korda. “Põllumehed peavad loomi lihtsalt natuke kauem karjas hoidma. Osa kasvatajaid kipubki liiga väikse kaaluga loomi ära
viima.”
Edaspidi on lihaveisekasvatajate liidul plaanis sõlmida suuremate kasvatajatega kokkulepped, et tagada Rakvere lihakombinaadile igal nädalal kindel arv veiseid.
Loomade arv kasvab
Aasta Lihaveiseid
2000 1 524
2001 3 855
2002 7 067
2003 10 259
2004 12 221
2005 14 501
2006 18 261
2007 23 191
2008 28 411
Praegu 34 635
Allikas: PRIA
