Lihaveisekasvatajad asusid ise veiseliha propageerima
“Argentiinlane sööb 87 kg veiseliha aastas,” väidab Eesti ühe suurima aberdiin-anguse tõugu lihaveiste farmi omanik Katrin Noorkõiv.
Nii nagu tema, olid ka teised Eestis kõige populaarsemate, aberdiin-anguse ja herefordi tõugu veiste kasvatajad hädas loomade eest õiglase hinna saamisega. Need kaks tõugu kasvavad enamasti karjamaarohul, tapaküpseks saamine võtab kaks aastat ja ka siis jäävad nad teistele oma suuruse ning kintsu ümbermõõdu poolest alla.
“Paljud lihaveisetõud on aretatud topeltlihasusega,” selgitab Noorkõiv. Seetõttu lähevad nad kõrgemasse lihasuse klassi ja nende eest saab rohkem raha. Samaealiste herefordide ja anguste eest saab 5–10 krooni kilo pealt vähem.
Rakveres läheb suur osa lihaveisest vorstiks
12 Eesti suuremat aberdiin-anguse ja herefordi tõu kasvatajat moodustasid MTÜ Liivimaa Lihaveis ja proovivad selle kaudu saada paremat hinda.
“Rakvere lihakombinaat müüb Eesti Lihaveise kaubamärgi all sise- ja välisfileed ning mõningaid tagaosatükke. Ülejäänud tükid lähevad vorsti sisse,” ütleb Katrin Noorkõiv. “Sellega ei ole viie aasta jooksul õnnestunud suurendada eestlaste hulgas veiseliha söömise harjumust.”
Sise- ja välisfilee on gurmeetooted, mille hind jääb tavainimesele kättesaamatuks. Liivimaa Lihaveise kaubamärgi all aga turustatakse veise kõiki tükke, sealhulgas ka odavamaid, mida teised ei paku.
Loodud ühing ostab kokku väiksemaid loomi ja maksab nende eest rohkem kui Rakvere kombinaat. Et kulusid kokku hoida, lastakse loomad teenustööna tappa Valgas, liha tükeldada ja laagerdada Adaveres.
Praegu on valikus 26 toodet, sealhulgas liha, täislihast hakkpihvid ja vorstid. Tooteid saab osta Adavere lihapoest, Tartu Lõunakeskuse taluturult, Tallinna kaubamajast ja alates detsembrist ka Solarise toidupoest.
Eestis on tuhandete hektarite viisi rohumaid, kus saaks lihaveiseid kasvatada. Nüüd tuleb vaid eestlastele veiseliha söömine omaseks teha. “Isegi kokad ei oska veiseliha hästi kasutada,” imestab Katrin Noorkõiv.
Tema sõnul arvatakse Eesti veiseliha kohta, et see pole ikka päris õige asi. Kokkade seas on levinud müüt, et Lõuna-Ameerikast tuleb õige veiseliha, kuna sealsed loomad jooksvat vabalt mööda karjamaid. Euroopa toob suures koguses veiseliha sisse just Lõuna-Ameerikast, kust seda saab madala hinnaga.
“Argentinas söövad veised nagu sead,” seab MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Airi Külvet tõe jalule. “Neid nuumatakse seal maisi peal, mis paneb kiiresti kasvama.”
Kui Lõuna-Ameerikas eraldatakse vasikad emast neljakuuselt, siis Eestis saavad nad emapiima kaheksa kuud. Ka siinsed veised kasvavad vabalt karjamaal ja 90% nende toidust on rohi.
Liivimaa Lihaveise ühe suure väljakutsena näevadki Katrin Noorkõiv ja Airi Külvet eestlastele veiseliha valmistamise õpetamist. Ettevõtlikud naised otsivad ja katsetavad veiselihatoite, et leida soodsa hinnaga ja lihtsalt valmistatavad road, mille retsepte liha ostjatele jagada.
“Esiosa tükid on kõige odavamad ja laagerdatud liha valmib 30–40 minutiga,” tõdeb Noorkõiv. Minutipihvid ja fileelõigud küpsevad vaid loetud minutitega.
Veiselihaga kümme kilo kergemaks
Laagerdumine on vajalik veise-, uluki- ja metslinnuliha puhul, millel on tugevamad lihaskiud. Liha laagerdatakse vaakumpakendis kolm nädalat 0 kuni +2 kraadi juures. Sel ajal muutub liha omaenda ensüümide toel pehmeks ning veiselihale omane maitse tugevneb. Laagerdumise käigus nõrgub osa lihamahlast välja, mis võib ostjat ehmatada, aga see on täiesti normaalne.
Jõuludeks soovitavad naised tavapärase seaprae asemel proovida pähklipraadi veiselihast.
“Märtsist siiani olen kümme kilo alla võtnud,” toob Katrin Noorkõiv välja veel ühe lahja veiseliha söömise plussi. Sealihast on ta nüüdseks loobunud, kuid kipub veiseliha koguste osas argentiinlastele järele jõudma. Enne teistele retseptide soovitamist tuleb need ju endal järele proovida.
Leino Vessart, Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juht
Lihaveisekasvatajate seltsil on juba mitmeaastane koostöö Rakvere lihakombinaadiga, kus valmistatakse meie veistest tooteid kaubamärgi “Eesti lihaveis” all. Liivimaa Lihaveise kogused pole väga suured, kuid nende ettevõtmine väärib tunnustust. Me pole konkurendid, veame ühte vankrit, et lihaveist väärtustada.
