Lihaveisekasvatajad said uue presidendi
Tegu polnud lihtsalt juhikoha üleandmisega ja kahe lilleõiega sel puhul, vaid täiesti korraliku tseremooniaga. Nimelt on lihaveisekasvatajate seltsi presidendi ametivõimu sümboliks vastava kirjaga kaabu, mis tuli uuele juhile pidulikult üle anda.
Vessart oli seltsi eesotsas algusest peale
Enne kui kaabu Aldo Vaani pähe jõudis, pidi too tõotama, et seisab lihaveisekasvatajate huvide eest ning sümboolselt üle võtma 44 000 Eesti lihaveist, 284 lihaveisekasvatajate seltsi liiget ning seltsi partnerid, vara ja vaimu.
“Vaim koosneb positiivsusest, headest suhetest, rõõmsameelsusest, oskusest puhata, lauluoskusest ja tantsutahtest,” loetles Leino Vessart.
Kuigi herefordi tõugu lihaveiseid peeti Eesti saartel ka nõukogude ajal, sai lihaveisekasvatus suurema hoo sisse 1995. aastate keskel. Just siis tõi Vessart Soomest oma Raplamaal asuvasse Karitsu Rantšosse esimesed limusiini tõugu lihaveised. Kui 2000. aasta juunis loodi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, valiti Leino Vessart seda juhtima.
“Algul peeti lihaveisekasvatuse mõtet Eestis hullumeelseks,” meenutas Vessart. “Mart Laari ja Liia Hänni uksest pidin selle jutu peale tagurpidi välja tulema. Nüüd olen jõudnud ära oodata aja, mil neil poliitikutel on tulnud oma sõnu süüa.”
Algul oli lihaveisekasvatajatel plaan jõuda Eestis 30 000 lihaveiseni ja sedagi peeti utoopiaks. Nüüdseks on Eestis 44 000 lihaveist ja nende hulk kasvab.
Praegune põhiülesanne on Vessarti sõnul tegelda tõsiselt lihaveiste tõuaretusega, et tekiksid korralikud aretuskarjad tõuloomade müügiks ning nuumakarjad kvaliteetse veiseliha tootmiseks. Tänu ekspordivõimalustele on praegu nii tõuloomadel kui lihaloomadel hea minek.
Vaan laskis end võrku mähkida
Aldo Vaan ütles, et tema polnud seltsi juhi kohale kaugeltki ainus kandidaat, ent teistel oli veel rohkem tegemist kui temal. “Leino veenis mind mitu kuud, lõpuks lasksin end võrku mähkida,” tunnistas mees.
Tööpuudust pole ka Vaanil. Hariduselt bioloog, annab ta koolis loodusainete ja keemia tunde. Koos perega kasvatab Lihula vallas teravilja rohkem kui 500 hektaril, peab mesilasi ja hobuseid ning karjatab Kasari jõe luhtadel lihaveiseid.
“Tänavu läks pulli alla 100 ammlehma. 75 neist on limusiinid,” tutvustab uus president oma majapidamist.
