Geneetilisel hindamisel soovitakse näha aretusväärtusi järgmistele tunnustele: poegimiskergus, võõrutusmass, aastamass, iseloom, piimakus, välimik jm.

Jõudluskontrolli pidas tähtsaks 82,4% vastanutest. Kuid arvati ka, et see võiks toimuda vaid puhtatõulistes karjades, tootmis- ja vabapidamiskarjades polevat jõudluskontrolli järele vajadust.

Aretuskarjade loomise mõtet toetas 47 vastanut. Veterinaar-ja Toiduamet kinnitas k.a. veebruaris aretusfarmide hindamise juhendi ja hetkel käib aretusühistus töö sobilike kandidaatide väljaselgitamiseks.

Ettepanekud ühistule või seltsile:

- vajatakse teavet rendipullide ja sugupullide kohta;

- seada sisse tõupulli kasutamise kohustus kõigis karjades;

- leida võimalus üldkasutatava kaalu soetamiseks;

- otsida võimalusi ühiseks turustamiseks;

- ETKÜ-s peaks olema eraldi osakond lihaveisekasvatusele;

- seemenduspullide väärtused olgu kõigil näha.

- jagada seltsi kaudu teavet alustatavatele kasvatajatele;

- spetsialistid võiksid senisest enam karju külastada.

Põhjalikumalt saab küsitluse tulemustest lugeda Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kodulehelt.