Lihaveisekasvatajad soovivad karju suurendada
Tulevikueesmärgid on lihaveisekasvatajatel enamasti paigas. Enamus vastanuist soovib karja suurendada ja seda mitmel juhul isegi kuni 300 ammeni. Oluliseks peeti pullivalikut ning aretustööd.
Geneetilisel hindamisel soovitakse näha aretusväärtusi järgmistele tunnustele: poegimiskergus, võõrutusmass, aastamass, iseloom, piimakus, välimik jm.
Jõudluskontrolli pidas tähtsaks 82,4% vastanutest. Kuid arvati ka, et see võiks toimuda vaid puhtatõulistes karjades, tootmis- ja vabapidamiskarjades polevat jõudluskontrolli järele vajadust.
Aretuskarjade loomise mõtet toetas 47 vastanut. Veterinaar-ja Toiduamet kinnitas k.a. veebruaris aretusfarmide hindamise juhendi ja hetkel käib aretusühistus töö sobilike kandidaatide väljaselgitamiseks.
Ettepanekud ühistule või seltsile:
- vajatakse teavet rendipullide ja sugupullide kohta;
- seada sisse tõupulli kasutamise kohustus kõigis karjades;
- leida võimalus üldkasutatava kaalu soetamiseks;
- otsida võimalusi ühiseks turustamiseks;
- ETKÜ-s peaks olema eraldi osakond lihaveisekasvatusele;
- seemenduspullide väärtused olgu kõigil näha.
- jagada seltsi kaudu teavet alustatavatele kasvatajatele;
- spetsialistid võiksid senisest enam karju külastada.
Põhjalikumalt saab küsitluse tulemustest lugeda Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kodulehelt.