Lihaveisekasvatus toob tulu ajapikku
Lihaveisekasvatus on viimase viie aastaga teinud järsu hüppe. Lihaveiseid on nüüdseks Eestis juba 25 000 ringis. Ka ammlehmade kvoot
13 617 on täis ja paari tuhande võrra ülegi. Üksikute talumeeste hobist, kes alustasid 90ndate lõpust, mil piima hind oli kukkunud, on saanud tõsiseltvõetav äri.
Rainis Ruusamäe Võrumaalt Rõuge vallast on üks neist, kes oma põhisissetuleku on planeerinud saada just lihaveistest.
"Lihaveisekasvatus on ärilises mõttes kahtpidi käsitletav - kas muu tegevusala, enamasti viljakasvatuse või piimatootmise kõrvaltegevus, või siis põhitegevus," rääkis Ruusamäe, Koolinurme Farmide OÜ ainuomanik.
Vali sobiv tõug
Et üksnes lihaveistest ühte-kahte peret elatada, peab loomi olema üsnagi palju, vähemalt 300 amme, selgitas Ruusamäe. Tal endal on praegu koos vasikatega 320 pead üheksas karjas, mis asuvad Rõuge, Antsla ja Varstu valla maadel Võrumaal. "300 ammeni on ka mu miinimumeesmärk jõuda, praegu on ammesid 160, paari aastaga peaks jõudma 300 põhikarja loomani."
Sihiks on müüa vähemalt koorem loomi kuus, paarkümmend pead. Aastas oma 200-250 looma, lisaks praakloomad.
Need, kes kavandavad lihaveiseid kasvatama hakata, peavad arvestama 10-15aastase tasuvusajaga investeeringuga. Hädavajalik on kas suure rahasumma kohene olemasolu või panga mõistev suhtumine. Veel peab lihaveisekasvatajal olema piisavalt maad.
"Intensiivse lihaveisekasvatusega Euroopa riikides on ühe hektari kohta üks loom, meil kaks," selgitas Ruusamäe.
Enam on levinud lihaveisekasvatus Lõuna-Eestis, saartel ja rannikualadel. Paigus, kus traditsioonilised maaharimisviisid on vähem tulukad, võrreldes suurte ja viljakamate põldude piirkonnaga Kesk-Eestis. Ent samas pole enam maakonda, kus lihaveiseid ei kasvatataks.
Üheks veaks, mida paljud alustajad on teinud, peab Ruusamäe pullide pealt raha kokku hoidmist. Aga just hea pull on see, kes karja väärt järelkasvuga õnnistab. Tähtis on ka pullide, geneetika vahetus karjades ja lihaveisekasvatajate omavaheline koostöö.
Väärarvamus on seegi, et lihaveis kasvab niisama, temaga pole mingit muret. Lase karjamaale või metsa ja hing muretu.
"Kui tahad korralikke loomi saada, on vaja ka neid sööta-hooldada. Peamine on valida tõug, mis sobib kasvataja enda soovide ja võimalustega, sealhulgas looduslike tingimuste iseärasustega.
Ta on näinud rannaluhtadele ostetud šarolee või limusiini tõugu loomi, kel ribid paistavad ja omanik looma realiseerides kirub lihakombinaati, et maksab vähe. Hoopis teine tõug on aga neil maadel rammus ja ka rahanumbrid müües paremad. Väheväärtuslikele maadele sobivad näiteks anguse või herefordi tõugu loomad, paremaid rohumaid vajavad suuremad tõud: šarolee, hele akviteen, limusiin, ka simmental.
Turumured kadunud
Ruusamäel endal on kodus geneetika muuseum, muigab ta, on kahe pulli jagu puhtatõulisi ja igasuguseid ristandloomi. Kõigi loomade alusbaasiks on tal anguse tõug, keda omadustelt sobib ristata peaaegu kõikide tõugudega.
Tootmiskarja ammlehmadeks sobivad Ruusamäe sõnul eri lihatõugu veiste ristandloomad. Ise rõhub ta simmentali-anguse, šarolee-anguse ja ka limusiini-anguse ristanditele. Simmental, limusiin ja šarolee täiendavad angust peamiselt lihakusega, aga ka muude eri tõugudele iseloomulike omadustega. See sobib, sest rohumaid tal karjale jätkub, samas on aga ristanditel suurem kere, jätkub piima, anguselt päritud kerge poegimine ning rahulikkus.
Lõpp-pullidena kasutab peamiselt väga lihakaid šarolee pulle. On ka belgia sinist tõugu pullid, ent need on Ruusamäe meelest mutandid. Kindel selle tõu peale olla ei saa, sest loomad käituvad väga erinevalt - piltlikult öeldes "vahepeal on huvi vastassugupoole vastu, vahepeal mitte". See võib aga lihaveisekasvatuses kurjalt kätte maksta.
Kui algusaegadel oli lihaveisekasvatajatel raskusi oma loomade turustamisega, siis nüüdseks on needki mured peaaegu olematud. Loomi saab müüa hinnaga, mida nad ka tegelikult väärt on. Rakvere Lihakombinaat maksab lihaveise eest rohkem kui piimalehmast. Nõudlus on suurem kui pakkumine. Muret teeb vaid loomade müügi sesoonsus - sügisel palju, kevadel-suvel vähe. Vaja on aastaringset pidevat pakkumist.
"Veise kvaliteetse rümba eest maksab Rakvere 47 kr/kg, loomast on saadud 16 000-17 000 krooni, mis pole paha," märkis Ruusamäe. "Kusjuures loom peab olema tõesti kvaliteetne.
Teine võimalus lihaveiste turustamiseks on nende müümine välismaale. Eestis tegeleb sellega praegu neli-viis firmat. Üks neist on Estonian-ACB-Vianco OÜ, mida juhib Rainis Ruusamäe. Eestlaste kõrval on selles osanikeks ka itaallased ja šveitslased.
Lähiajal müüb firma ka esimesed loomad Venemaale. Lepingud on alla kirjutatud.
Rikkaks võib saada ajapikku
Ruusamäe sõnul on lihaveisekasvatus kasumlik tegevus, kui sellega läbimõeldult tegelda. Nagu igal alal, on siingi omad riskid. Lihaveisekasvatus toob tulu pikas perspektiivis ja mahud peavad olema üpris suured. Vastasel juhul on tegu hobi või toetustele tugineva loodushoiu alase tegevusega.
Algul on suured investeeringud. Kas või pullidele, ainuüksi väärt tõupull maksab 60 000 kr ringis. Karja suurendamine võtab just alguses aega. Meie farmerid pole veel nii rikkad, et osta korraga sisse terve kari, nagu mõned välismaal teevad, kõik võtab aega.
Oma eesmärgiks on ta seadnud püsti panna ettevõte, mis toidaks vähemalt kaht peret.
"Poegade peale olengi selle üles sättinud. Mul on hea meel, et kui pensionile lähen, siis poegadel tulusad lihaveisefarmid tuksuvad. Meie põlvkonna roll on kõik üles seada ja jälgida, et tulevastel põlvedel huvi asja vastu jätkuks," rõhutas Ruusamäe.