Lihaveiste arv kasvab jõudsalt
Kui 2003. aasta augustis oli meil erinevat tõugu lihaveiseid kokku 8 176, siis 2010. aasta alguses juba 33 731. Kasv on olnud pea neljakordne.
Kui algul kasvatati kõige rohkem hereforde, siis nüüdseks on kõige rohkem aberdiin-anguse tõugu veiseid – 9 269. Järgnevad herefordid (8 537) ja limusiinid (7 915). Mõningad tõud on meil esindatud aga väga väikesearvuliselt, näiteks dexter – vaid 10 loomaga. Kokku kasvatatakse Eestis tosinat erinevat tõugu lihaveiseid.
Paljud lihaveisekasvatajad, eelkõige need, kel puhtatõulised karjad, võtavad osa jõudluskontrollist. Tänase sisuga osaleb jõudluskontrollis 256 karja, milles kokku 14 675 veist. Puhtatõulisi veised on jõudluskontrollis registreeritud 2 809, ristandeid 11 866.
Ristandveisteks nimetatakse neid loomi, kelle isa on üht ja ema teist tõugu (ema võib olla ka ristand või tõutu), järglane saab aga isa tõu. Tunnustatud lihaveisetõu neljanda põlvkonna veis loetakse Eestis puhtatõuliseks lihaveiseks.
Enamikes riikides toodetakse veiseliha esimese põlvkonna ristanditega. Ka puhtatõuliste veistega võib liha toota, kuid see on ebaökonoomne, sest tõuveis maksab rohkem kui ristandveis.
Allikas: Jõudluskontrolli Keskus.
