Lihaveiste tõunimetused tekitavad segadust

Kirjutagem igal pool lihatõugu veiste tõu nimetused ja tõu tähised õigesti.

Lihaveisekasvatust on Eestis viljeldud juba üle 35 aasta. Kui alustasime herefordi ja šarolee tõuga, oli nende tõugude ja tõutähiste kirjutamine lihtne. Praeguseks on aga juurde toodud palju uusi lihaveisetõuge ja tihti jääb arusaamatuks, kuidas õigesti kirjutada nii lihaveisetõugusid kui ka nende tõumärke.

Meil kirjutatakse tõu nimetused tavaliselt eesti keeles, näiteks šarolee, šoti mägiveis, akviteeni hele jne. Rahvusvaheline kirjapilt on eespool mainitud tõugude puhul hoopis teist moodi: Charolais, Highland Cattle, Blonde d’Aquitaine.

Suuremas osas riikides, eriti seal, kus on kasutuses inglise keel, kirjutatakse tõunimetused nii lause algul kui ka lause keskel suurte tähtedega, Eestis ja Soomes aga mitte.

Tõu tähised kirjutatakse piimatõugude puhul suurte tähtedega, näit EHF eesti holstein, EPK eesti punane kari jne. Lihaveisetõugude puhul on rahvusvaheliselt reegliks kirjutada tõutähised järgmiselt: esimene täht suur, teine väike, näit hereford Hf, šarolee Ch. Nii on tõu tähise järgi lihtne ära tunda, milline on piimatõugu ja milline lihatõugu veis, kusjuures tõu nimetust ei olegi vaja teada.

Sageli on kuulutustes näiteks aberdiin-anguse tõu puhul AB, mis on aga vale. Samuti on kirjutatatud, et kusagil talus kasvavad charolais’ ja šoti mägiveised. Neist esimene tõug on kirjutatud inglise, teine aga eesti keeles. Kirjutatagu siis mõlemad kas inglise või eesti keeles.

---

Veisetõud

Eestis levinud lihaveisetõugude õige kirjapilt

Eesti keeles	Rahvusvahelises kirjapildis	Tõutähis
Hereford	Hereford	Hf
Aberdiin-angus	Aberdeen-Angus	Ab
Limusiin	Limousin	Li
Simmental	Simmental	Si
Šarolee	Charolais	Ch
Šoti mägiveis	Highland Cattle	Hc
Akviteeni hele	Blonde d’Aquitaine	Ba
Belgia sinine	Belgian blue	Bb
Piemont	Piemontese	Pi
Gallovei	Galloway	Ga
Dexter	Dexter	De
Aubrak	Aubrac	Au
Šorthorn	Shorthorn	Sh