Liiviburgerid läksid Maamessil nagu soojad saiad
“Eelmisel aastal läks veiseliharestoranis sada steiki päevas ja arvasime, et nüüd läheb poole rohkem,” rääkis Lihaveiseakadeemia organiseerinud MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Airi Külvet. Sada veiselihapihviga hamburgerit söödi aga ära juba esimese tunniga ja seejärel tuli kiiresti burgerimaterjali juurde tuua.
“Kas see näitab, et eestlane sööb pigem hamburgerit kui steiki?” viskas Airi Külvet pideva järjekorraga leti ääres õhku retoorilise küsimuse. Seevastu kodus valmistamiseks osteti kaasa just külmutatud steike ja antrekooti.
Maaleht kirjutas mõni nädal tagasi, et Eestis pole ühtset veiserümba lõikeskeemi. Liivimaa Lihaveis kasutab 1928. aasta kodumajanduse õpikust pärit lõikeskeemi, mis on kohandatud tänapäevasemaks ja mis on huvilistele veiselihaakadeemias vaatamiseks välja pandud. Osade tükkide nimetused tuli, tõsi küll kaasajastada, näiteks endisaegse ahjuküpsise kohta kasutatakse praegu sõna rostbiif ehk ahjupraad.
Külvet kummutas ka arvamuse, et eestlased on kogu aeg sealihausku olnud. Kirjandust uurides jõudis ta andmeteni, mille kohaselt kasvatati natuke rohkem kui sada aastat tagasi eestis 400 000 veist, kellest veerand söödi Eestis ära ja suur hulk eksporditi Venemaale. Kusjuures Peterburi turule aeti veised karja kaupa oma jalgel kohale. Idanaabrid olla väga kõrgelt hinnanud Eestist pärit ja hästi arenenud jalalihastega loomi.
Lihaveised on ka sel korral Maamessil täies ilus väljas. Eraldi telgis õlgedel lesinud ja mõnusasti mäletsenud loomad tundusid olevat eluga väga rahul ja ei lasknud ennast külastajatest häirida. Kõige isasem pull – Belgia sinist tõugu Vello möirgas ja kaapis saabudes maad, kuid sellega õnnestus tal ülejäänutele selgeks teha, et tema on karja juht ja edasise aja eelistas ta soliidselt pikutada.
