Eestisse anno 1995

Veiseid peeti aastaringselt väljas, neid kasutati nii veoloomadena kui lihaks. Piirkonna klimaatilised tingimused on karmid, mistõttu on limusiini tõug saavutanud tugevuse ja hea kohanemisvõime.

Esimene tõuraamat pärineb aastast 1886. Sinna sissekandmine oli väga range kotrolli all, nii et tõuraamatu nõuetele vastas vähem kui pool veistest. Samas pani tõuraamatu omaksvõtt aluse veiste näitustele Prantsusmaal.

Kaua ei tuntud limusiini tõugu mujal maailmas. Tõu aktiivne levik Prantsusmaalt välja algas pärast 1960. aastaid. Näiteks Kanadasse jõudis limusiini tõug 1968. aastal. Esimene limusiini tõugu pull, Kansas Colonel, jõudis aga USA-sse 1971. aastal. Tänaseks on aga Põhja-Ameerika Limusiini Föderatsioon maailma suurim aretusorganisatsioon.

Limusiini tõug on levinud rohkem kui 70 riigis Soomest Hiinani ning loomulikult Ameerikas, rääkimata Euroopast. Eestisse toodi esimesed limusiinid 1995. aastal, kui endine Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Leino Vessart importis kõikide takistuste kiuste Soomest esimesed neli noorlooma − kolm mullikat ja tõupulli nimega Lasse. Loomad kasvasid ilusti ning nendest sai alguse üks seni suurimaid lihaveisekarju Eestis − OÜ Karitsu Rantšo lihakari.

Edasi on tõug Eestis edukalt arenenud, eriti peale 2000. aastat, mil loodi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja teave erinevate lihatõugude kohta hakkas rohkem liikuma. Alates 2000. aastast kuni tänaseni on Eestisse imporditud 253 limusiini tõugu veist, enamasti tõupulle. Tõuraamatusse on märgitud 111 tõupuhast pulli ja 888 aretusprogrammile vastavat ammlehma.

Tõug nr 2

Kindlasti on limusiinide arvukuse tõstmisel oluline roll Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi endisel juhil Leino Vessartil, kuid maailma tasemel häid tulemusi on saadud ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistus. Limusiin on Eestis jõudluskontrolli aluste (tõug kindlalt kontrollitud) veiste arvestuses tõug nr 2 (25% kõikidest jõudluskontrollialustest lihaveistest), ning arvukaimast, aberdeen-anguse tõust, lahutab seda vaid 77 veist. PRIA registri andmetel (22% registreeritud lihatõugu veistest) on limusiini tõug kolmandal kohal.

Kuna iga aastaga paranevad ka lihaveiste söötmis- ja pidamistingimused, on märgata toodangutulemuste paranemist. Nii on tõusnud registreeritud veiste 200 ja 365 päeva massid ning paranenud lihakeha kvaliteet. 2011. aasta tulemusi analüüsides tuleb tõdeda, et realiseeritud lihaveistest andis limusiini tõug parimaid tulemusi. 44,4% kõikidest limusiini tõugu veistest, kellel SEUROP-i klass määrati, kuulusid E-, U- või R-kategooriasse, olles selle tulemusega teisel kohal (1. koht belgia sinisel tõul 60,8% ja 3. kohal šarolee tõug – 29,5%).

Välised tunnused

Limusiini tõugu loetakse kasvult keskmiseks või pigem suureks tõuks. Tõu juures väärib esiletõstmist kolm tunnust: suurepärane söödakasutus, kohanemisvõime ja suur rümbasaagis. Liha on õrn ja heade lihaskiududega ning madala rasvasisaldusega. Tugev lihastus on kõrge päritavusega tunnus järglastele.

Kere on suhteliselt pikk ja tagaosa erandlik (luipu). Lihased on väga tugevad ning pea suhteliselt väike. Värvuselt varieeruvad limusiini tõu veised pruunikaskollastest kuni punakaspruunideni, heledate rõngastega silmade ümber. Ninaosa ja jalad on samuti heledamad.

Pullid on reeglina tumedamad. Karvakasv sõltub klimaatilistest tingimustest. Ammlehmad on kerge poegimise ja väikese vasikate suremusega, sünnimass ei ole suur. Limusiini tõug sobib ristamiseks teiste lihaveisetõugudega. Eriti on hinnatud ristand aberdeen-angusega, mille tulemusel saavad kokku limusiini tõu tugev lihastus, hea söödakasutus ning anguse tõu nudisus ja liha marmorsus.

Aastatega on paranenud ka sageli närvilisteks peetud limusiinide iseloom. Neilt on oskusliku majandamise tulemusena võimalik saada häid tulemusi ja seeläbi suurendada ka karjakasvatusest saadavat tulu.

Praegu on saadaval suures valikus aretusmaterjali (nii spermat kui ka eluspulle). Väga nõudliku kasvataja soovide täitmiseks on alati võimalus pöörduda tunnustatud limusiinikasvatusega tegelevate maade poole ja valida sealt parim, mis meie tingimustesse sobib ning mis omakorda aitab Eesti lihaveisekasvatust edasi arendada.

Tõu kasvatajad osalevad mitmetel Eestis korraldatavatel näitustel: Maamessil, Talupäevadel, Sügisnäitusel Tartus, Luige näituste jne.

---

LIMUSIINI NÄITAJAD ARVUDES

Sünnimass 40−43 kg

Täiskasvanud loomade kehamass: lehmikud 650−850 kg, pullid 1000−1200 kg

Tapasaagis kuni 65%

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Maamajandus 2/2012.